7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust. O-universalism võib hume’ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne „loodusseadus“, nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla teistsugused ja meie füsioloogia alluda hoopis teistsuguste seadustele, kui ta just meie maailmas parasjagu teeb, võime ette kujutleda olukorda, kus laibamürkidega kokkupuutumine ei tekitaks mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. Veidi üldistades võime siis öelda, et isegi kui sotsiaalkonstruktivisti meelehärmiks õnnestub näidata, et teatud objektide tülgastavus on bioloogilis-geneetiliselt aluselt universaalselt inimese loomuses, saab ontoloogiline universalist kahtluse alla seada sellise inimloomuse paratamatuse. 8. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus?
7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust. O-universalism võib hume'ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne ,,loodusseadus", nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla teistsugused ja meie füsioloogia alluda hoopis teistsuguste seadustele, kui ta just meie maailmas parasjagu teeb, võime ette kujutleda olukorda, kus laibamürkidega kokkupuutumine ei tekitaks mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. Veidi üldistades võime siis öelda, et isegi kui sotsiaalkonstruktivisti meelehärmiks õnnestub näidata, et teatud objektide tülgastavus on bioloogilis-geneetiliselt aluselt universaalselt inimese loomuses, saab ontoloogiline universalist kahtluse alla seada sellise inimloomuse paratamatuse. 8. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus?
Erinevate võimalikkuste (nt loogilise ja füüsi(ka)lise) eristamine. O-universalism võib hume’ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne „loodusseadus“, nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla teistsugused ja meie füsioloogia alluda hoopis teistsuguste seadustele, kui ta just meie maailmas parasjagu teeb, võime ette kujutleda olukorda, kus laibamürkidega kokkupuutumine ei tekitaks mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. 8. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv tõlgendus? Et e-objektiks on parasjagu see, millele te parasjagu tähelepanu pöörate – te huvitu tähelepanu teeb sellest asjast esteetilise objekti umbes samas mõttes, kui taskulambi valgusvoog „teeb“ (loob) oma objekti. 7. ESTEETILISED OMADUSED 1. Milliseid küsimusi tekib E-omadustega? 1
annaabi.ee 
