10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. Konsekventsionalistliku eetika kohaselt on eetiliste otsuste tegemise põhjuseks tagajärjed, mis selle teo tegemise tulemusena juhtub. Mida rohkem õnne maailma teo tulemusena tekib seda paremaks seda tegu loetakse. 11. Milles seisne fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete?Selgitage nende seisukohti. Voluntaristliku filosoofia kohaselt sünnib inimene alles siis kui ta võtab enda peale ülesande, mis oli enne reserveeritud jumalale. Peamiselt tegelevad sellise küsimusega Niezsche, Kant ja Satre. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Eetilise relativismi kohaselt on erinevad seisukohad seotud ajalise ja kultuurilise olukorraga. Näiteks pole võimalik halvustada Roomlaste ja Kreeklaste orjapidamist. Kui orjuse kaotamist
Rudolf von Ihering oli arvamusel, et looduses toimuv pidev sõda isendite ja liikide vahel on omane ka inimühiskonnale, vahel vallandus see tõelise sõjana kuid enamasti erinevate huvide võtluses. Oma õiguse eest võitlemine on kohustuslik. Kes võitlust vastu ei võta, osutub süüdlaseks õiguse ees, sest nii elatakse võitluses. Oma õiguse eest võitlemine on kannatanu kohustus iseenese ja ühiskonna ees. Ihering võttis voluntaristliku, subjektiivsete õiguste õpetuse terava kriitika alla. Ta leidis, et selline tahe, mis teostab end ennekõike seadusega piiritletud alas, on naeruväärselt armetu tahe. Õigused ei olematerjal ega objekt, vaid tõelise tahtmise eeldus, õigused on vahendiks eesmärgi saavutamisel. Senise subjektiivse õigusekäsitlemise asemele pakkus Ihering õpetust huvidest. Õigus pidi olema sellel, kes suudab õiguslikus toimimises kasu saada. Subjektiivsed õigused ei eksisteeri mitte
Ratio legis on kontinentaalses õigussüsteemis faktiliselt kohtute tõlgendav (ehk spetsiifiline kausaalse tõlgendamise) tegevus, mille käigus seatakse eesmärgiks selgitada välja antud õigusnormi tõeline sisu, see osa õigusnormist, mis ei ole sätestatud expressis verbis ehk selge sõnaga ja mis tundub esmapilgul lüngana. Obiter dictum-normid ei tule kontinentaalses õigussüsteemis põhimõttelises plaanis üldse arvesse, sest nad võivad kergesti muutuda voluntaristliku suvaõiguse allikaks. Küll aga oli sellistel "glossadel" kui ka suulistel juhenditel (nn telefoniõigus), mida tegid sotsialistlikus ühiskonnas ainuvalitseva partei või temast sõltuvate võimuorganite funktsionäärid, tihti määrav tähendus menetluses olevates kohtuasjades (nt tõkendite osas, kvalifikatsioon). Suvalised ehk diskretsioonilised õigusaktid (-normid) on sellised, mille objekt või teostamise kord määratletakse ametnike enese vaba tahte ehk suva alusel; suvatud ehk
annaabi.ee 
