rohkem aega nendele toimingutele, mida nad tegelikult seostavad rahuolutundega. Seega on raha tähtis vaid siis, kui nendest hüvedest, mida me selle abil saame, on tõesti puudust. Raha annab materiaalse kindlustunde. See on teadmine, et katus on pea kohal ning midagi on nii täna kui ka homme laua peale panna. See kõik neelab raha, isegi arutult palju, sest ikka tahetakse tarbida üha paremaid, uhkemaid ja peenemaid kaupu. Kui palju mõjutab meie õnneseisundit see, kas sõidame BMW või Volkswageniga? Kas sööme sinihallitus- või Saaremaa juustu? Enda ümber ringi vaadates pean nentima, et mõjutab küll. Selleks, et seda kõike endale lubada, on kõige efektiivsem moodus käised üles käärida ning käed "mustaks" teha: ost-müük-vahetus märksõna all tegutsema hakates. Teistel nahka üle kõrvade tõmmates tuleb 20 aastat äri teha ning alles siis saab härrasmehelikult "pensionile" minnes hoopiski golfiõpetajaks hakata ning aias liha grillides vaadata, kuidas muru kasvab.
Nende teed kohtusid kui ta disainis riideid Hare näidendile "Murmuring Judges". Tal olid piletid ühele etendusele kuhu ta ei vaevunud minna, kuni ta nägi teda televisioonis. See oli päev ennem etendust. " Kui ma kohtusin temaga, teadsin et ta on mees, keda olen alati otsinud." Nüüd on ta Leedi Hare. Nicole oma mehe David Harega. Vaatamata selle, et ta on üks edukamaid ja rikkamaid disainereid, hoiab ta madalat profiili. Ta sõidab 25 aastat vana Volkswageniga ja uhketel üritustel ilmub välja lihtsates teksades. "Minu nõuanne on - ignoreeri, mida moeajakirjad ütlevad. Ma kannan jakki ja sviitrit, mis on üle 10 aasta vana. Ma ei muretse, mida inimesed minust mõtlevad. Need on tükid minu kollektsioonist, mis on olnud samad 5 aastat. Kergus ja mugavus kodus ning garderoobis on tema sõnum, lõppkokkuvõttes mõtleva naise garderoob. "Minu riided on aktiivsetele naistele nagu mina. Disain on pisendatud, ehkki vapustava stiiliga