Baltisakslased
privileegide kärpimisest 1860. aastail hakkasid baltisakslased tuge otsima Saksamaalt. Eriti
alates aastast 1916 taotlesid nende organisatsioonid Eduard von Dellingshauseni, Heinrich
von Stryki, Adolf Pilar von Pilchau jt. juhtimisel poliitilist liitumist Saksamaaga (Balti
Hertsogiriik). Kui see nurjus, hakati propageerima revansismi, Läti baltisakslaste seas levisid
natsionaalsotsialistlikud meeleolud, mis Eesti baltisakslaskonnast suurt kandepinda ei
saavutanud. 1930. aastate lõpul suunas Volksnationale Vereinigung, mis oli tegelikult
NSDAP poollegaalne Eesti osakond, enam kui 150 baltisakslaste organisatsiooni tegevust.
1939 - 1940 lahkus valdav osa baltisakslastest Adolf Hitleri kutsel Baltikumist (nn
Umsiedlung). Natsid kasutasid neid kolonisaatoritena Poola territooriumil, kus nad asustati
Warthelandi (Warthegau) provintsi. Samas ei läinud sugugi mitte kõik baltisakslased
Warthelandi, vaid asusid tegelikult elama laiali üle kogu maailma. 1944 - 1945 põgenesid
annaabi.ee 
