kaasa eesti kultuuri edendamisele? Õpetatud Eesti Selts ja Eestimaa Kirjanduse Ühing. 9. Nimeta eesti esimese põlvkonna haritlasi, kes oma aktiivse tegevusega eesti kultuuriarendamisel panid aluse nn eelärkamisajale (1820.1850. aastad). Fr. R. Kreutzwald, F. R. Faehlmann, J. Köler, P. Karell, J. V. Jannsen 10. Iseloomustage rahvusliku liikumise liidrite vaateid ja tegevust ärkamisajal: Johann VoldemarJannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson. J. V. Jannsen –tegi koostööd baltisakslastega, „Eesti Postimees“ ja „Perno Postimees“ väljaandja J. Hurt – toetas luterlikku kirikut, suhted sakslastega oli pingestatud seega läks Peterburi, C. R. Jakobson – andis välja kõrgtasemelisi õpikuid, kirikuvastane, astus välja baltisakslaste ülemvõimu vastu. 11
Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Rahvuslik liikumine sai alguse majanduslikult jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused (Holstre, Paistu, Tarvastu jt). Haritlased tegid rahvuslikku selgitustööd, õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. 1857 võttis Johann VoldemarJannsen eestlaste omanimetusena kasutusele sõna ,,eestlane". Jannsen rajas järjepideva eesti ajakirjanduse (andis 185763 Pärnus välja nädalalehte Perno Postimees. Oma kirjutistes virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidamiseks, kirjutas hariduse vajalikkusest. Tema lihtne rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. 1864 kolis ta Tartusse, kus asutas ajalehe ,,Tartu Postimees". Tartus saavutas ta kiiresti rahvamehe tunnustuse
annaabi.ee 
