isegi mitte tähelepanu. Oma referaadis kirjutan ma kuidas tähistati volbripäeva vanasti ja kuidas tänapäeval ning ka muid volbripäevaga seotud toimingutest. 3 Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.). Aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtapäeva sättestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liiga kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19)
isegi mitte tähelepanu. Oma referaadis kirjutan ma kuidas tähistati volbripäeva vanasti ja kuidas tänapäeval ning ka muid volbripäevaga seotud toimingutest. 3 Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.). Aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtapäeva sättestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liiga kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19)
karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. Paiguti on väidetud, et kui see ei olnud reede või esmaspäev, lasti kari korrakski välja, isegi siis, kui polnud sobiv karjatamisilm. 3 MAI. Volbripäev-1.mai Eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev. Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid. Lõkked tehti ainult maapinnale (näiteks: jaanituli tehti posti otsa). Kevadine nigulapäev 9. mail. Setude, idavõrumaalaste (peamiselt õigeusu alade) püha. Praeguseks sisuliselt unustusse vajunud püha, millele nime andnud pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime. Pikemat aega säilis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
