Frédéric Chopin Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid žanre: nokturn, etüüd prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena (võrdle prelüüd ja fuuga). Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli. Peateosed: • Vokaalteostest tegi ta 17 laulu • Oli paljusid väike- ja suurvorme
8. Tõmbus eemale muusikaelust, loobus juhtimisest kolleegiumis. Küllap oli põhjuseks see, et klassitsism hakkas pele minema. Viimastel eluaastatel oli ta pime. 9. Räägi Bachi orkestrimuusikast. 9. Juhatas kahte hea orkestrit Käthenis ja Leipzigis. Suur osa kadunud teoseid. Tähtsamad teosed on 6 kontserti Brandenburgi nime all. Need oldi ebatavalised ja rasked, niiet neid ei esitatud. Viiulikontsertidest on alles 3, orkestrisüitidest on 4. 10. Räägi Bachi vokaalteostest. 10. Kirjutatud kõik Leipzigi perioodil. Kantaadite on säilinud 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku. Seda esitasid koor, orkester, solistid. Kuulsaimad ,, Ülestõusmiskantaat ehk magnificat", ,,Kristus oli surma kütkeis", ,,Jõuluoratoorium", ,,Talupojakantaat", ,,Kohvikantaat". Passioone kirjutas 5, alles jäänud on Johannese ja Matteuse omad. See on teos koorile, orkestrile, solistidele, jutustajale, krijeldab jeesuse kannatusi enne risti-löömist. 11. Räägi Bachi klavessiinimuusikast. 11
Omane on meloodilisus, poeetilisus, üldmõistetavus ja realistlikkus. Müstika maailm ning fantastika jäid talle täiesti võõraks. Schuberti loomingus võib märkida rea suundi: esiteks laulu ja klaveriminiatuuri suund, teiseks sümfooniad ja instrumentaalteosed, kolmandaks koori- ja lavamuusika. Ajalukku on läinud eelkõige laulukirjutajana, kuid oli ka esimese romantilise sümfoonia autoriks. Seetõttu peetakse Franzi esimeseks tõeliseks romantikuks. Vokaalteostest üle 600 laulu, enamus Goethe ja Schilleri tekstidele. Näiteks ,,Rändur", ,,Teisik", ,,Head ööd". Laulutsüklitest on tuntuimad ,,Ilus möldrineiu" (1823) ja ,,Talvine teekond" (1827). Esimene neist koosneb kahekümnest laulust, mis kõnelevad rändava möldriselli õnnetust armastusest. Orkestriteostest kuulsaim ,,Lõpetamata sümfoonia" si- minoor (1822). Erineb tavapärasest sümfooniast selle poolest, et koosneb nelja asemel vaid kahest osast, mis on sonaat-allegro vormis
alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub siin kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa" (1977), "Fratres" (1977), "Festina lente" (1988). Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instru- mentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kiriku- muusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid, näiteks "Missa syllabica" (1977/1996), psalme "Stabat mater" (1985), "Magnificat" (1989), "Te Deum" (1984/1992), "Johannese passioon" (1982), "Miserere" (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi
Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub selles teoses kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa" (1977) fragment - Gidon Kremer, Tatjana Grindenko, Alfred Schnittke. Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instrumentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid, näiteks Missa syllabica; psalme, Stabat mater, Magnificat, Te Deum, Johannese passioon. Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi populaarsemaid kooriteoseid on tsükkel "Seitse magnificati-antifooni" - seitse erinevat,
osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda 5 kolmkõlanoote. Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instrumentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid (näiteks Missa syllabica, 1977/1996 salme, Stabat mater (1985), Magnificat (1989), Te Deum (1984/1992), Johannese passioon (1982), Miserere (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi
Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub siin kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa" (1977), "Fratres" (1977), "Festina lente" (1988). Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instrumentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid (näiteks Missa syllabica, 1977/1996) psalme, Stabat mater (1985), Magnificat (1989), Te Deum (1984/1992), Johannese passioon (1982), Miserere (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi
annaabi.ee 
