Viola da gamba: mängiti põlvedel või põlvede vahel.Viola da braccio-pill toetus õlavarrele. Poogenpillid. Polüfoonia: kõik hääled võrdsed ja iseseisvad Monoodia:ühehäälne meloodia, millega käib tavaliselt kaasa ka harmooniasaade. Bassia continuo e. generaalbass- (katkematu bass). Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniaseade, mis lähtus ülekirjutatud bassihäälest. Da capa aaria: aaria, mis koosneb kolmest lõigust (ABA vorm). Suuremates vokaalteostes väljendab aaria mingi muutumatut tundeseisundit ja kui teoses on tegevustik, siis aaria ajal see seiskub. Retsitatiiv: kõnelähedane laul Ooper: kunstiline kavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandus, näitekunst, kujutav kunst, tants, muusika. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised. Opera buffa: koomiline ooper. Opera seria: tõsine ooper
bachi süidid, või lully, ka orkestrile. Handeli vee- ja tulevärgimuusika või bachi 4 orkestrisüiti. 9. Kontsert soolopilli(de)le ja orkestrile. Kiire-aeglane-kiire. Näit. vivaldi aastaajad. 10. Chaconne variatsioonivorm 11. Passacaglia korduvale 3-osalises taktimõõdus. Handel orkestrimuusika Olulisel kohal tähtsamad concerto grosso ja süidid: veemuusika ja tulevärgimuusika, instrumentaalkontserdid orelile ja orkestrile. Orkester on väga tähtis ka vokaalteostes. Ühendab erinevad stiilid, itaalia keelpillimuusika, prantsuse puhkpillidest rikka stiili ja ka inglise konsortmuusika. Concerto grossosid 18. 6 esimest op.3 on erinevate puhkpillidega, igas erinev koosseis. Op. 12 keelpillidele + komponeeris 30nendatel aastatel. 4.osaline kirikusonaadi tüüpi, aeglane laulev esimene osa, teine osa fuuga, kolmas osa aeglane polüfooniline, neljas osa kiire ¾ tantsuline. Ooperid: Handel kirjutas oma esimesed ooperid hamburgis. Need olid Almira ja Nero
Samuti muutub arusaadavamaks laulu tekst, sest renessansiaegses mitmehäälses laulus läks tekst keeruka polüfoonilise helikeele tõttu kuulaja jaoks sageli kaduma. Barokiajastul olid laulu sisu ja sõnad väga olulised. Muusika järgis sõnade loomulikku rütmi, muusika ja luule pidid olema tasakaalus. Aaria Väga levinud soololaulu vormiks kujunes aaria. Seda esitati lauto või pilliansambli saatel. Kujunesid välja kindlad aaria liigid. Suurtes vokaalteostes – ooperis, kantaadis, oratooriumis – oli aariatel samuti oluline koht. Kantaat 17. sajandil kujunes Itaalias välja uus vokaalteos kantaat, millest sai barokiajastul väga levinud teose liik (cantare it k – laulma). Kantaat on ulatuslikum ja pikem vokaalteos ühele või mitmele solistile instrumentaalansambli saatel. Neid esitasid peamiselt ooperilauljad. Edaspidi hakati kirjutama kirikukantaate, mille sisu oli vaimulik, esitajate
17 saj hakkavad olulisemat rolli mängima just duur ja moll-helilaad, varem kasutati mitmeid diatoonilisi laade (dooria früügia lüüdia miksolüüdia) . Prelüüd – eelmänguks-sissejuhatuseks keerukale polüfoonilisele palale, fuugale. Tavaliselt on prelüüd ja fuuga kontrastsed, kui fuuga on aeglane, siis prelüüd on kiire. K: prelüüd ja fuuga C - duur (prelüüdile lõi pr helilooja Gounod meloodia – Ave Maria) Fuugavormi kasutab B nii instrumentaal- kui vokaalteostes. Väljapaistva organistina lõi B rohkesti oreliteoseid. Prelüüde ja fuugasid on B loonud ka orelile Toccata d- moll (toccare – it k puudutama, toccata nagu prelüüdki - sissejuhatavas funktsioonis) – improvisatsioonilist laadi teos. Üks tuntumaid B loomingus Tuntumad teosed B orkestrimuusikast on kuus Brandenburgi kontserti (3-4-osalised teosed), millised saatis Brandenburgi markkrahvile ilmselt töökoha taotlemiseks sealses
sümfoonilised teosed ,,Kamarinskaja" (fantaasia kahele vene teemale), sümfoonilised avamängud ,,Aragoonia jota" ja ,,Öö Madriidis", mõlemas kasutanud hispaania rahvamuusika intonatsione ja rütme. Aleksandr Dargomõzski (1813-1869) Glinka kaasaegne ja samas avaldas mõju järgnevale põlvkonnale nn. ,,Võimsale rühmale". Ennekõike vokaalhelilooja. Loomingu suurema osa moodustavad romansid ja laulud. Varastes vokaalteostes domineerib meloodilisus, tundeküllus (,,Mul on kurb", ,,Igav ja kurb" jne.), hilisem looming retsitatiivne (,,Mölder", ,,Vana kapral", ,,Titulaarnõunik", "Ussike"). Toob loomingusse sotsiaalse teema, mis süvenes Mussorgski loomingus. Kirjutanud kuus ooperit, tuntumad ,,Näkineid" (Russalka 1856) ja ,,Kivist külaline" (1869), viimases valitseb retsitatiivne stiil. 60-70.aastad vene muusikaelus Aeg oli seotud suurte muutustega ühiskondlikus elus. Talurahva ülestõusud,
6 2.2 Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Vokaalmuusika: Kõik vokaalteosed on kirjutatud Leipzigis. Silmapaistvam osa loomingust Leipzigi-perioodil kirjutatud. Leipzigis pidi kantor tagama aastas u 60 kantaadi ettekande(kirikupühadel jne). kõik ei pidanud olema uued. Lõi ka vaimulikke ja ilmalikke laule ning tegi suurel hulgal koraaliseadeid. vokaalteostes on erilisel kohal 8-häälsele topeltkoorile. Need vaimulikud kooriteosed on loodud teatud inimeste matusteks ja erilisteks pühendusteenistusteks. Bachi motetid kuuluvad kindlalt Euroopa kõigi aegade koorimuusika väärtuslikema teoste hulka. 5 passiooni, neist tervikuna säilinud kaks: Bach esitas Leipzigis igal aastal ühe passiooni, kui kõik ei olnud mitte tema enda loodud. Kaks aastat enne Bachi määramist kantoriametisse algatati linnas oratooriumlike passioonide
kõlakäsitlusega ja aleatoorikaga, sageli ka kollaaztehnikaga. Hakkas 1971 kirjutama valdavalt diatoonilist muusikat, jõudis meditatiivse stiilini, ühtlasi kujundas algupärase kompositsioonitehnika, mis sisaldab keskaegse polüfoonia ja 20. saj. seeriamuusika sugemeid. 28 Eeslistanud väikesi esituskooseise, vokaalteostes kasutanud ladinakeelseid liturgia ja piiblitekste. Teoseid:3 sümfooniat, Perpetuum mobile sümfooniaorkestrile, Credo klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile, Tabula rasa2 viiulile ja kammerorkestrile, orelile, vokaal- instrumentaalteoseid,(Johannese passioon) ja Berliini missa. 29
ladinakeelse tekstiga, lähtus ta Palestrinast, kui saksakeelse tekstiga, siis Bachist. (Brahms tegutses teatavasti ka koorijuhina.) Katoliku kirikumuusika vallas tuleb kindlasti nimetada Schubertit (6 missat ja palju suurepäraseid väikevorme), kes ühendab laululisuse (sõnast Lied) ja austria kirikumuusika vanad polüfoonilised traditsioonid, vahel järjestab teksti vabamalt kui tohiks. Nii tema kui ka paljude teiste (Liszti suure koosseisuga suurvormid, Berlioz) vokaalteostes on olulisel kohal sümfooniline arendus, töötlemine, teema transformatsioon (sümfoonia ja Beethoveni mõju, mis ka siia tungis). Prantsusmaal kirjutas tavapäraseid, aga huvitavaid teoseid Cherubini (2 reekviemi). Berlioz lähtus samuti liturgilisest tekstist, aga lähenes kontsertlikult-ooperlikult, tohutud esituskoosseisud (Suur surnumissa, kindral Damrémonti mälestuseks Invaliidide kirikus esitamiseks mitusada lauljat, 5 orkestrit, 8 timpanimängijat; suure koossesiuga on ka Te Deum)
annaabi.ee 
