selgitada.Vaaatamata sellele,et teos on ajaloolis-poliitiline on seda tunduvalt avardatud ja see on ka lugu kollektiivest teadvusest ja müütidest. Ooperi idee pärines Dortmundi pealvastajalt John Dew'lt. Tüüri huvitas selle teose loomine sest Wallenberg oli reaalselt elanud inimene ja siin on vastandatud natsism ja stalinism. Ooperist kannab dramaatilist joont mitmekihiline ja põnev orkestri partii.Paiguti kõlab ka elektroonilistmuusikat,mis oli eelnevalt CD-le lindistatud.Tüüri vokaalpartiides on erinevaid meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu aga ka rütmilist kõnet,mille autor on kirjutanud nooti kui quasi rap-räppides. Erkki-Sven Tüüri looming on äratanud tähelepanu ka koreograafides.Tema loomingu on kasutatud mitmetes tantsu lavastustes,näiteks ,,Fluxus",mida lavastati Tartu Sadamateatris. 8 Teosed Orkestriteosed 1.sümfoonia (1984) 2.sümfoonia (1987) ,,Insula Deserta" (keelpillidele 1989) ,,Searching for Roots" (1990)
Tüüri köitis seegi, et Wallenberg oli reaalselt eksisteerinud isik, samuti võimalus panna möödunud sajandi kaks kurjusereziimi natsism ja stalinism samadele kaalukaussidele. Ooperi muusikas on Tüür läinud juba varasemast tuttavat rada. Dramaatilist joont kannab mitmekihiline ja põnev orkestripartii, paiguti kõlab ka eelnevalt CDle salvestatud elektronmuusika. Erinevaid stiile ühendab Tüür vokaalpartiides: seal on meloodilisi lõike ja kõnelähedast laulu, aga ka rütmiseeritud kõnet, mille autor on märkinud nooti kui quasi "rap" räppides. Ooper "Wallenberg" on Tüüri seni ainus teos muusikateatrile, ent tema looming on pälvinud ka koreograafide tähelepanu. Nii on Teet Kask kasutanud tema muusikat mitmes tantsulavastuses, näiteks nüüdistantsu lavastuses "Fluxus", mis etendus 2002/2003 hooajal "Vanemuise" tantsijatega
kõrva. Ning kui tänapäeva ooperisõber teoses romantilisi tunderebestusi ja melodraama sugemeid sedastada võib, jäävad kangelaste emotsioonid ometi veenvaks. Palju meeldivat pakub 14 olustikuintonatsiooniline ja rütmiküllane meloodika. Ehkki hääle osatähtsus on siingi harjumuslikult primaarne ning orkestri ülesandeks jääb kõige olulise lakooniline rõhutamine ja vokaalpartiides avaldamata mõtete lõpuni kõnelemine, kõlab ooperi sümfooniline kulg ometi uudselt. Kõige kirkama ja psühholoogiliselt kandvama kujutuse annab Verdi erilaadseist tundeist vallatud ning pidevas emotsionaalses crescendo's lahendatud Rigolettole, kelle isiklik tragöödia moodustab ooperi dramaturgilise telje. Kirjutanud partii kasvult jändrikule ja ekspansiivsele Felice Varesile, leidis Verdi temas oma loominguliste kavatsuste oivalise kehastaja. Kaasaegsete
annaabi.ee 
