Mitmekeelne oskussuhtlus
kolmandas vältes. Mati Hint (1973: 90 jj) on aga osutanud, et leidub
ühesilbilisi sõnu, mis kõnes esinevad peamiselt kliitikutena teiste
sõnade ees ja ülipikk hääldus on võimalik ainult esiletõsturõhu korral
(vähemalt paar sellist leiab käesolevastki lausest).
Ükski keelekirjeldus ei vihja võimalusele, et ühe vokaali piisavalt
pikal hääldamisel saaks sellest mingi teine vokaal. Einar Meistri katse-
tulemused (2009) aga näitavad, et kõrge-keskkõrge vokaalipaarides (i-e,
ü-ö, u-o) tajutakse pikemaid vokaale madalamatena – kui i-häälikut
hääldada piisavalt pikalt, hakkavad inimesed seda tajuma pigem e-na.
Norm ja norming 229
Normingu järgi eesti keeles nimetavas käändes eestäiendeid ei ole,
aga tegelikult on need vähemalt pärisnimeliste täiendite puhul üsna
levinud: Elion Ettevõtted Aktsiaselts ärinimena, Mihkel Kask sünnikoht
annaabi.ee 
