ALGUSTÄHE LÜHEND KONSONANT- KATKENDLÜHEND LÜHEND Suure tähe Väikse tähe lühend lühend Kirja- Lühendi lõppu ei Lühendi lõppu ei Kirjutatakse välja 1-3 Kasutatakse kõiki või pane punkti ega pea punkti panema( vokaalini. mõningaid konsonante. vahe- sidekriipsu. (v.a v.a juhul kui sõna Punkti ei pea panema. mägid 6 isikunimede langeb kokku mõne Sama reegel Sidekriipsu kasutatakse lühendamisel) teisega) vaid keeruliste liitsõnade
· Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil. Võõrapärastel võõr- ja laensõnadel on rõhk vastavalt lähtekeelsele sõnale. · Eesti keeles on enamikul häälikuist kolm väldet -- I, II ja III ehk lühike, pikk ja ülipikk.On ka erandeid! · Sõna sisehäälikuteks on häälikud alates pearõhulise silbi esimesest vokaalist kuni järgmise silbi esimese vokaalini (viimane välja arvatud). Eesti keeles on pearõhk tavaliselt esimesel silbil, võõrsõnades võib rõhk langeda ka järgsilbile. Sisehäälikute hulka ei arvestata käände- ning pöördelõppe ja liite -gi, -ki häälikuid. · Eesti keeles on ka astme-,välte- ja laadivaheldus. · Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks.
a) sõnast b) liitsõnast c) sõnaühenidst e ehk nn niinimetatud m.a.j meieajaarvamise järgi a aastal ak aastakäik e.l ennelõunat t tänav, tund õa õppeaasta p.o peab olema E esmaspäev aü ametiühing 2. Katkendühend Sõna algus kuni 2. silbi vokaalini kl klass kod kodanik nim nimetav, nimeline sots-dem sotsiaaldemokraadid 3. Valiktähtühend Sõna(ühenid) iseloomulikumad konsonandid khk kihelkond rts rootsi jrk järjekord krt korter 4. Kombineeritud lühend mat-dr matemaatikadoktor n-ltn nooremleitnant
annaabi.ee 
