Vokaalmuusikas on tähtsamad just tsüklid „ Ma armastan sind“ „ Kaks pruuni sima“ „ Lootus“. Avukalt on soololaule „Seiveigi laul“. Palju lauldakde kantaati „Uus isamaa“. Griegil on ka 1 ooper „Olav Trygvson“ Kuid helilooja orkestritoesed on tähtsamad vokaalloomingust.
Vokaalsed barokkžanrid on veel: Kantaat : barokk-kantaat on ca 10-osaline teos koorile, vokaalsolistidele ja väikesele orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest) või ainult solistidele ja orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, ansamblitest). Loodud nii vaimulikke kui ka ilmalikke teoseid.
Vokaal - sümfoonilistest suurteostest on üks tuntumaid tema eepiline ”Itaipu” (1988) segakoorile ja sümfooniaorkestrile, mille tekst on võetud Lõuna-Ameerika guarani-indiaanlaste maailma loomise müüdist (itaipu tähendab indiaani keeles ”laulev kivi”).
Vokaallooming - Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed. 1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks.
Vokaalharmooni - esisilbis on eesvokaal, siis on ka järgnevad vokaalid selles sõnas eesvokaalid (küla-külä, kõnelema-kõnõlõma) Eitussõna tegusõna järel (ma ei tule – maq tulõ õiq) Sellel murdel on vene mõju häälduse ja sõnavara poolest.
Vokaal - kui ka instrumentaalmuusikat ühele esitajale, ansamblile või väikesele orkestrile (koorile). Nimetus tuleneb itaaliakeelsest väljendist musica da camera, millega tähistati algselt väiksemas ruumis esitamiseks mõeldud muusikat.
Vokaalpolüfooniline - mitmehäälne laulumuusika Piirkond euroopas renessansiajastu arenguga – itaalia, madalmaad(holland, belgia, Põhja-prantsusmaa) 14 saj muusika-ars nova: Ars nova-„uus kunst”. 1320-1380 a. prantsusmaa muusikastiili kohta.
Vokaalsümfooniline muusika on arvukas: kooriteoseid üle 30ne. Koorilaul „Finalndi“. Kantaadid „Kalevala“, „Oma maa“, „Tulelind“, 5-osaline poeem „Kullervo“. Ja arvukalt soololaule „Kurbus“. Olulisemad teosed kirjutatud orkestrile.
Vokaalidega koonerdamine tähendab eesti SMS-kirjaviisi tšehhi, araabia ja heebrea keelele sõnumipikkused sõnaalaused (nt tunnekuimaajataevavahel, poleaimugi, eiteamis, oimaolenniväsinud ) meenutavad aga pigem samojeedi või indiaani keeli.
Vokaale on kerge kuulda ja õppida, nende õppine võib minna kiiresti. Konsonantidega tutvumist peaks alustama helilistest konsonantidest ( s, r, m, n, l), neid on kerge hääldada ja häälikuühendites eraldada.
Vokaalivaheldus – sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid.
Vokaal - sümfoonilistest teostest Une Cantate de Noėl (Jõulukantaat). 1947. aastal tabas Honeggeri südameatakk, kuid elu lõpuni püüdis helilooja säilitada aktiivset eluviisi.
Vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Lepizigis ja tähtsaimad neist on kaks passiooni: „Matteuse passioon“ ja „Johannese passioon“. Esimest neist võib pidada tema peateoseks.
Vokaalmuusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati (sh „Kohvikukantaat“, 1732), neli lühimissat, võimsad „Missa hmoll“ (1733) ja „Matteuse passioon“ (1723), „Magnificat“ (u. 1723), kaks oratooriumi („Jõuluoratoorium“ ning „Lihavõtteoratoorium“, 1734), motette ja laule.
Vokaalide kirjeldustes on selle mõõtme üldnimetuseks kõrgus (kitsus). Tavaliselt eristatakse nelja kõrgusastet: kõrge (nt i, u), keskkõrge (e, o), keskmadal, madal (nt a).
Vokaal - kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks.
Vokaalide tuvastamisel on tähtsad 2 alumist formanti, illabiaalsete eesvokaalide ja labiaalsete eesvokaalide eristamisel on tähtis ka madaluselt kolmas formant.
Vokaalsümfoonilisest muusikast on märkimisväärne Reqiuem c-moll, samuti kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas". Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb rahvalaulule.
Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo.
Vokaalharmoonia on progressiivne kaugassimilatsioon – kui esisilbis on eesvokaal, peavad ka järgsilpides olema eesvokaalid; kui esisilbis on tagavokaal, peavad ka järgsilpides olema tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu).
Vokaalharmoonia – (eesti keeles täpitähed alati esimeses silbis) võivad esineda ainult ees- või tagavokaalid Assimilatsioon/dissimilatsioon – häälduslikud nähtused.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
