Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Vokaalmuusikas on tähtsamad just tsüklid „ Ma armastan sind“ „ Kaks pruuni sima“ „ Lootus“. Avukalt on soololaule „Seiveigi laul“. Palju lauldakde kantaati „Uus isamaa“. Griegil on ka 1 ooper „Olav Trygvson“ Kuid helilooja orkestritoesed on tähtsamad vokaalloomingust.
Vokaal - sümfooniline: Üle 40 ooperi Üle 30 oratooriumi Kantaat 2 bassiooni  Orkestrimuusika ( sümfooniline): • “Veemuusika” • “Tulevärgimuusika” (orkestrisüidi kogumikud) • 12 cincerto grosso´t • Umbes 20 orelikontserti
Vokaalharmoonia - soome keeles esinev nähtus, mille tõttu ei tohi samas lihtsõnas üheaegselt olla eesvokaale y, ä, ö ja tagavokaale u, a, o

Vokaalteosed – missa h-moll, ''Johannese passioon'', ''Matteuse passioon'', ''Talupojakantaat'', ''Kohvikantaat'', ''Jõuluoratoorium''
Vokaalsed barokkžanrid on veel: Kantaat : barokk-kantaat on ca 10-osaline teos koorile, vokaalsolistidele ja väikesele orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest) või ainult solistidele ja orkestrile (koosneb aariatest, retsitatiividest, ansamblitest). Loodud nii vaimulikke kui ka ilmalikke teoseid.
Vokaalmuusika žanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud • Instrumentaalmuusika žanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad • Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed.

Vokaal - sümfoonilistest suurteostest on üks tuntumaid tema eepiline ”Itaipu” (1988) segakoorile ja sümfooniaorkestrile, mille tekst on võetud Lõuna-Ameerika guarani-indiaanlaste maailma loomise müüdist (itaipu tähendab indiaani keeles ”laulev kivi”).
Vokaalsümfooniline muusika on arvukas. Kooriteoseid on enam kui 30. koorilaul finlandi.
Vokaallooming - Vokaalloomingu suurema osa moodustavad vaimulikud kooriteosed. 1737.a. täielik majanduslik krahh, ajurabandus ning aja trend, mis nõudis piiblil põhinevat muusikalist meelelahutust, olid tõukejõuks ka Händeli loomingulisteks muutusteks.

Vokaalharmooni - esisilbis on eesvokaal, siis on ka järgnevad vokaalid selles sõnas eesvokaalid (küla-külä, kõnelema-kõnõlõma) Eitussõna tegusõna järel (ma ei tule – maq tulõ õiq) Sellel murdel on vene mõju häälduse ja sõnavara poolest.
Vokaal - kui ka instrumentaalmuusikat ühele esitajale, ansamblile või väikesele orkestrile (koorile). Nimetus tuleneb itaaliakeelsest väljendist musica da camera, millega tähistati algselt väiksemas ruumis esitamiseks mõeldud muusikat.
Vokaalpolüfooniline - mitmehäälne laulumuusika Piirkond euroopas renessansiajastu arenguga – itaalia, madalmaad(holland, belgia, Põhja-prantsusmaa) 14 saj muusika-ars nova: Ars nova-„uus kunst”. 1320-1380 a. prantsusmaa muusikastiili kohta.

Vokaalsümfooniline muusika on arvukas: kooriteoseid üle 30ne. Koorilaul „Finalndi“. Kantaadid „Kalevala“, „Oma maa“, „Tulelind“, 5-osaline poeem „Kullervo“. Ja arvukalt soololaule „Kurbus“. Olulisemad teosed kirjutatud orkestrile.
Vokaalidega koonerdamine tähendab eesti SMS-kirjaviisi tšehhi, araabia ja heebrea keelele sõnumipikkused sõnaalaused (nt tunnekuimaajataevavahel, poleaimugi, eiteamis, oimaolenniväsinud ) meenutavad aga pigem samojeedi või indiaani keeli.
Vokaale on kerge kuulda ja õppida, nende õppine võib minna kiiresti. Konsonantidega tutvumist peaks alustama helilistest konsonantidest ( s, r, m, n, l), neid on kerge hääldada ja häälikuühendites eraldada.

Vokaal - sümfoonilised suurvormid ● Kantaat „Johannes Dramaskusest“ ● Oratooriumid: „Joonase lähetamine“ , „Sealpool Jordanit“ (jäi lõpetamata) 3. Klaverikontserdid 4. Keelpillikvartetid
Vokaalivaheldus – sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid.
Vokaal - sümfoonilistest teostest Une Cantate de Noėl (Jõulukantaat). 1947. aastal tabas Honeggeri südameatakk, kuid elu lõpuni püüdis helilooja säilitada aktiivset eluviisi.

Vokaalmuusika žanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika žanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid
Vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Lepizigis ja tähtsaimad neist on kaks passiooni: „Matteuse passioon“ ja „Johannese passioon“. Esimest neist võib pidada tema peateoseks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vokaalmuusikast on   säilinud   umbes   200   vaimulikku   ja   20   ilmalikku   kantaati   (sh  „Kohvikukantaat“, 1732), neli lühimissat, võimsad „Missa h­moll“ (1733) ja „Matteuse passioon“  (1723), „Magnificat“ (u. 1723), kaks oratooriumi („Jõuluoratoorium“ ning „Lihavõtteoratoorium“,  1734), motette ja laule.

Vokaalide kirjeldustes on selle mõõtme üldnimetuseks kõrgus (kitsus). Tavaliselt eristatakse nelja kõrgusastet: kõrge (nt i, u), keskkõrge (e, o), keskmadal, madal (nt a).
Vokaal - kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks.
Vokaalide tuvastamisel on tähtsad 2 alumist formanti, illabiaalsete eesvokaalide ja labiaalsete eesvokaalide eristamisel on tähtis ka madaluselt kolmas formant.

Vokaal - ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale.
Vokaalsümfoonilisest muusikast on märkimisväärne Reqiuem c-moll, samuti kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas". Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb rahvalaulule.
Vokaalid on häälikud, mis moodustatakse häälekurdude osalusel ja nii, et õhuvool pääseb suust pidevalt ning takistusteta välja.

Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo.
Vokaal - ja instrumentaalmuusika teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikažanrid. Tugevnes muusika seos tekstiga.
Vokaalmuusika – „Ante finem saeculi“. On seotud Euroopaliku religioose traditsiooniga (enamasti barokk plus kaasaegne muusika).

Vokaalpartiis on nii retsitatiivsust (Näit parlar cantando – lauldes kõnelemine), virtuoosset laulmist kui ka lihtsat meloodikat.
Vokaalmuusika - Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel.
Vokaalsuurvormidest on olulisem teos oratoorium “Kristus”.(oratoorium- suurteos koorile, solistidele, jutustajale ja orkestrile).

Vokaalharmoonia – sõna järgsilpide vokaalde sõltumine eessilbi vokaalist, esinevad vaid ees- või tagavokaalid. Türgi keel.
Vokaal - ja instrumentaalmuusika, orkestrimuusika). Renessanss - vokaalpolüfoonia, Barokk - polüfooniline muusika.
Vokaalne meloodia on selles stiilis seotud väga tihedalt tekstiga, jälgides täpselt deklamatsiooni rühmi ja kõnemeloodiat.

Vokaalsümfooniatest teostest on tuntuim Missa solemnis (`Pidulik missa`, 1823), mida helilooja ise pidas oma tähtsaimaks tööks.
Vokaal - instrumentaalteosed • Teosed klahvpillidele • Oreliteosed • Kammerteosed • Orkestriteosed
Vokaalmuusika žanrid - missa, passioon, klassikaline sonaat, klassikaline oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud.

Vokaalid – häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt
Vokaalivahelduse teel on lühikest ülivõrret võimalik moodustada sõnadest, millel on olemas lühike mitmuse osastav.
Vokaalne pool on küll tänapäevanses klassikalises stiilis, kuid löökpillidest taust on vägagi omamoodi.

Vokaalmuusika osas on tähtsamad soolulaulud, mida on üle 250. Need kuuluvad tsüklitesse, või on üksikud.
Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas.
Vokaalharmoonia puhul on teatud piirangud täishäälikute esinemisel, esinevad vaid ees- või tagavokaalid

Vokaal - JA KOORIMUUSIKA Teosed koorile, (solisti(de)le) ja orkestrile Nt: Da pacem Domine
Vokaal - kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes.
Vokaalharmoonia - nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi

Vokaal – ja instrumentaal teostest on säilinud Johannese ja Matteuse passioonid.
Vokaal - või Kantaat – mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile.
Vokaalisarnased on poolvokaalideks nimetatavad konsonandid (w, j, ka eesti keele v).

Vokaalmuusika žanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud.
Vokaalpartiid on sageli instrumentaalsed ja inimhääl allub kohati orkestrile.
Vokaal - JA KOORIMUUSIKA Teosed koorile, (solisti(de)le) ja orkestrile

Vokaal on valdavalt ühehäälne,lauldakse kõrge nasaalse häälega.
Vokaalharmoonia – ühes sõnas saavad olla ainult kas ees- või tagavokaalid
Vokaalil on palju vorme, alates soolost ja lõpetades koorilauluga.

Vokaalivaheldus on tähenduselt teisel kohal eesti keele tüvevahelduseks.
Vokaalmuusika - muusika, mis on kirjutatud hääl(t)ele, seotud lauluga
Vokaalimoodustuse põhialuseks on keele horisontaal- ja vertikaal-suunalised liikumised.

Vokaalsümfooniline - teos koorile (ja solistidele) ning suurele orkestrile
Vokaalmuusikast on kõige tuntum „Stimmung“ (1968) kuuele lauljale.
Vokaal – sümfoonilist muusikat ja instrumentaalmuusikat.

Vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud
Vokaalteoste aluseks on nii eesti kui ka soome- ugri hõimude muusika.
Vokaalmitmusel on omakorda kaks liiki: i-mitmus ja tüvemitmus.

Vokaalmuusika - muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes.
Vokaalmuusikast on mõjutatud ka tema ülejäänud sümfooniad.
Vokaal – täishääik, heliline (aeiouõäöü )

Vokaali dünaamika on muutuv olenevalt pala osa olulisusest.
Vokaalseid suurvorme – kantaate, oratooriumeid ja passioone.
Vokaal on veel rohkem jutustavam, kui eelmises.

Vokaalmuusika – muusika, mis on mõeldud häältele
Vokaalmuusika žanrid on laul, romanss, kantaat ja oratoorium.
Vokaalharmoonia - ühes sõnas ühte tüüpi häälikud

Vokaale on nagu varemalt mainitud peaaegu alti
Vokaalne meloodia on väga tihedalt seotud tekstiga.

Vokaalpartii on nagu mähitud orkestrikõlasse.
Vokaalide puhul on tegu perioodilise liitlainega.
Vokaalmuusikat –  kantaadid ja passioonid 

Vokaal - kui instrumentaalmuusika toel.
Vokaalivaheldus – Eks ämm söö kodus sütt.

Vokaalmuusika - laulmiseks loodud muusika

Vokaalmuusika – soolo- ja koorilaulud

Vote UP
-1
Vote DOWN
Vokaalharmoonia on progressiivne kaugassimilatsioon – kui esisilbis on eesvokaal, peavad ka järgsilpides olema eesvokaalid; kui esisilbis on tagavokaal, peavad ka järgsilpides olema tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu).
Vokaalmuusika - inimhäälele muusika

Vote UP
-1
Vote DOWN
Vokaal - suurvormid: 2 piibliainelist oratooriumi “Paulus” (1836) ja “Elias” (1846), (“Kristus” lõpetamata), kantaate, motette jt. kooriteoseid; ligi 80 soololaulu,
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vokaalharmoonia – (eesti keeles täpitähed alati esimeses silbis) võivad esineda ainult ees- või tagavokaalid Assimilatsioon/dissimilatsioon – häälduslikud nähtused.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Vokaalitrapets –  skeem mis näitab vokaalide mooustamist keeleasendist 

Vote UP
-1
Vote DOWN
Vokaalteos - lauldav teos A capella-saateta
Vote UP
-2
Vote DOWN
Vokaalide velarisatsioon on palataalse vokaali asendumine velaarsega, nt j j Setu küll [k uл:л], kägo > k ago



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun