"vodevillilikku" - 1 õppematerjal

Üldine Teatriajalugu I

Melodraamas kurjategija jne. Nendele zanritele omane sisene intensiivsus, efektsed poosid, intensiivsed kired jne ­ seda näeb ka Dostojevski romaanides. Ta käis teatris peaasjalikult vaatamas mõnda näitlejat ­ kuidas ta esisteerib selles trikimaailmas. Ta tihtipeale oli ka ise näitleja, mitte teatris vaid elus. Tema jaoks eksisteeris ka eluteater, ta oli selle lavastaja ja näitleja. Tahtis teada miks inimene seda teeb ja mida ta sealjuures tunneb. Võis kellegi vabalt vodevillilikku olukorda panna. Teda huvitasid kõikvõimalikud väikesed detailid, et luua oma romaanides ebamugavuseõhkkond. See kõik oli talle vajalik filosoofiliste romaanide loomiseks. Dostojevski romaanid ei oleks mahtunud kaasaegse teatri normidesse/raamidesse. See oleks vältimatult kaasa toonud tema romaanide primitiviseerumise. Neist oleks välja imetud vodevillilik stiihia. Teater ei olnudki tema loomingu eesmärk. Dostojevski lõi ka teatrivahendeid kasutades filosoofilise romaani