Hiina
vitlejateks. Kesk-Hiinas lid nad oma riigi, mille nimetasid Suure Hveolu
Taevariigiks. Pealinnaks sai Nanking. Hong kuulutati uue riigi keisriks. Ta
lhemad vitluskaaslased said vrsti tiitli. Talupojad, kes olid massiliselt
hinenud taipingidega, ei saanud midagi. Peagi tekkisid taipingide seas
lahkhelid, isegi kokkuprked. Paljud lksid koju, saamata lubatud hveolu.
Taipingide juhid ei suutnud korrastada riigi rahandust, luua kontakte teiste
Mandu-vastaste liikumistega ega arendada suhteid vlisriikidega.
Viimased jlgisid hoolega taipingi liikumise kulgu. Sel ajal pingestusid nende
suhted uuesti Qingi valitsusega. Hiinlaste kallaletung hele Briti laevale
vallandas Teise oopiumisja (1856-1860). Inglismaa ja Prantsusmaa sjalaevad
pommitasid Hiina sadamalinnu, saatsid maale dessantksusi, vallutasid Kantoni,
hiljem ka Pekingi. Valitsus pidi tegema uusi jreleandmisi. Euroopa misjonrid
said Hiinas tieliku tegevusvabaduse. Pekingisse asusid Inglismaa ja
Prantsusmaa alalised saatkonnad