Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (näit materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemis 1 kasutatakse kululiikide lõikes kogukulumeetodit ning kõik kulud kajastatakse perioodikuludena. Kuid perioodikulusid korrigeeritakse vastavalt valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutuste ning kapitaliseeritud väljaminekutega. 21. Probleemid finantsaruannete analüüsil (n vitriiniefekt, erinevad tegevusvaldkonnad jne) · Aruannetes kajastub vaid info, mida on võimalik mõõta rahas. o Kvalitatiivset infot üldiselt objektiivselt mõõta ei saa. · Bilanss on varade ja kohustuste hetkeseis, o See ei pruugi olla ettevõtte tüüpiline bilanss. · "Vitriiniefekt" o Ettevõtte finantsaruannetes püütakse paremas valguses näiidata positiivseid asju ning
kordajates; d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist; i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Subjektiivsed hinnangud põhivara kulumile ja debitoorsele võlgnevusele. Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline;
kordajates; d) paljude ettevõtete äritegevus on hooajaline. Seetõttu sõltuvad raamatupidamisbilansi andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist; i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Subjektiivsed hinnangud põhivara kulumile ja debitoorsele võlgnevusele. Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline;
Valemisse on kaasatud mitmed mõjutegurid, mille abil lõplik tulemus saadakse. Nendeks on: NOWC puhaskäibekapital A varad RE eelmiste perioodide jaotamata kasum EBIT ärikasum E omakapital D kohustused 15. Probleemid suhtarvudega analüüsil Võrdluseks majandusharu või ettevõte Harukeskmised näitajad sobilikud vaid üldiseks mitte detailseks analüüsiks. Raamatupidamismeetodid Erinevalt arvutatud suhtarvud (nt õpikutes ja STAT) Vitriiniefekt - tekib siis, kui firma otsustab oma raamatupidamistulemusi ilustada. Aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi Soetusmaksumus ja turuväärtus Immateriaalse väärtuse kajastamine Regressioonianalüüsi probleemid 16. Majutus- ja toitlustusettevõtete finantssuhtarvude tulemuste olulised erinevused võrreldes Eesti keskmiste ettevõtetega Võrreldes Statistikaameti poolt kogutud andmeid, selgub, et majutus- ja toitulustusettevõtete finantssuhtarvude tulemused on madalamad kui
5 Skeemis 1 kasutatakse kululiikide lõikes kogukulumeetodit ning kõik kulud kajastatakse perioodikuludena. Kuid perioodikulusid korrigeeritakse vastavalt valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutuste ning kapitaliseeritud väljaminekutega. 21. Probleemid finantsaruannete analüüsil (n vitriiniefekt, erinevad tegevusvaldkonnad jne) Aruannetes kajastub vaid info, mida on võimalik mõõta rahas. o Kvalitatiivset infot üldiselt objektiivselt mõõta ei saa. Bilanss on varade ja kohustuste hetkeseis, o See ei pruugi olla ettevõtte tüüpiline bilanss. "Vitriiniefekt" o Ettevõtte finantsaruannetes püütakse paremas valguses näiidata positiivseid asju ning vastupidi negatiivseid asju pigem varjata või nende olulisusest mööda minna
Suhtarvud, millega on hea kuuluda 1. kvartiili: DSO, DIH, CCC mediaani: CAR, DR, DSCR 3. kvartiili: DAPO, PM, ROA, ROE 26. Suhtarvuanalüüsi peamised puudused Võrdluseks majandusharu või ettevõte Harukeskmised naitajad sobilikud vaid uldiseks mitte detailseks analuusiks Erinevate raamatupidamismeetodite kasutus Erinevalt arvutatud suhtarvud (nt õpikutest ja Statistikaametis)! Vitriiniefekt! tulemuste ilustamine seaduslikul teel Aruannetes kajastatakse vaid möödunud sundmusi Soetusmaksumus ja turuvaartus Immateriaalse vaartuse kajastamine Regressioonianaluusi probleemid 27. Eelarvete planeerimise meetodid Kõige enam on levinud protsendimeetod, mille puhul maaratakse, mitu protsenti moodustab uks kirje teisest. Protsendimeetodit kasutatakse tavaliselt raamatupidamisaruannete uksikute kirjete prognoosimisel
annaabi.ee 
