valitseksid linna üle. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed. Nüüd polnud enam vaja pakse umbseid seinapindu. Selle asemel olid suured aknad, mille värvilised klaasid lasksid kirikusse ohtralt valgust. Lisaks oli portaalide kohale jäetud hiigelsuur ümmargune vitraazitehnikas roosaken. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa ja tugipiilarite vahele laoti suurtel basiilikatel veel tugikaared. Gooti kirikud olid sageli ohtrate raidkivikaunistustega; nende seas võib näha erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehistornikesti, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, viinapuuvääte jne., rääkimata piiblitegelastest ja pühakutest. Nimeta kuulsaid gooti kirikuid
eelenva ajajärgu kunsti. 3.Gooti arhitektuuri põhitunnus-teravkaar ja hoonete üleüldine kõrgusesse pürgimine. 4.Gooti basiilika-valgemad ja kõrgemad kirikud, kui romaani stiilil, võeti kasutusele roidvõlvid, ei olnud vaja palju seinapindu, selle asemel aknad värviliste klaasidega, nt suur ümmargune roosaken. 5.Pariisi Jumalaema kiriku tornikiivrid puuduvad- põhjuseks rahapuudus. 6.Kiriku mõjupiirkond(maa-ala)-kuhu kostis kirikukellade helin. 7.Vitraazitehnikas ümmargune Roosaken paikneb portaalide (esinduslikud uksed) kohal. 8.Võlvide raskust aitavad kanda tugipiilarid ja tugikaared. 9.Euroopa gooti stiilis ehitised-Prantsusmaa:Chartres´i, Reimsi ja Amiens`i katedraalid, Saksamaal Kölni toomkirik, Itaalias Doodzide palee, Inglismaal Canterbury katedraal ja West-minster Abbey Londonis. 10.Eesti Tallinnas Toomkirik, Niguliste, Pühavaimu ja Oleviste. 11.Muus stiilis tornikiivrid-kui välk tabas torni ja see maha põles, taastati see vastavalt