Maalikunst: · Klaasimaal ehk vitraazikunst kõige olulisem. Kirikute aknad kujundatud maalikunstnike poolt. Kirkad värvid, aknad kujundatud eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad langedes kokku kujutise piirjoontega. Tänu värvilisi aknaid läbivale valgusele täitis kirikuid fantastiline, imepärane valgus. Aknaid võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi. Näited:Chartres'i katedraali vitraazaknad ja Pariisi kuningliku kabeli Sainte Chapelle vitraazaknad. · Itaalias levinud seinamaal ja tahvelmaal . Seinamaalide suurmeistriks Itaalias oli GIOTTO di BONDONE (1266 või 1276 1337) . Teda ja Firenze koolkonda iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum. · Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI'le(u.1283- 1344) oli omane
Westminster Abbey Asukoht Ajalugu Umbes aastal 1040 usutunnistaja Edward ehitas romaani stiilis kloostri Aastal 1245 otsustas Henry III kloostri lammutada ning ehitada uus kirik gooti stiilis Henry VII lisas Neitsi Maarjale pühendatud kabeli Gootika tunnused Teravkaared Laes lehvikvõlvid Vitraazaknad Kõrgustunne Roosaken Tugimüürid Roidvõlvid Õhukesed sambad seintel ulatuvad põrandast laeni mis jätab mulje, et lagi on väga kõrgel nagu taevas. Erinevalt Itaalia või Prantsuse katedraalide ustest on Westminster Abbey uksed suhteliselt tavalised. Sise- ja välivaated Raske katuse üleval hoidmiseks kasutati tugipiilureid ning tugikaari. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Tänapäev Toimuvad jumalateenistused Saab käia ekskursioonil
Pühavaimu kirik Püha Vaimu kirik on Tallinna Raekoja naabruses väikseim keskaegne kirik. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks Tallinna vanemaid säilinud ajanäitajaid. Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid, uusaegsed vitraazaknad. Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50% (tööstuse arengu tõttu oli vaja maalt uut tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a
1020. Aastal. Teine tulekahju 1194 aastal hävitas suure osa hoonest kuid tule poolt puutumatta jäi läänetiib ja ehitustöid alustati uuesti. Tulemuseks oli suurejooneline, harmooniline ja terviklik ehitis. Tules säilis imekombel Neitsi Maarja Loor, mis on ka põhiliseks reliikviaks ja asub seal seniajani. Tulekahju seletatigi sellega, et Maarja soovib endale uhkemat koda. Tohutu kesklööv, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud, suurepärased vitraazaknad ja põrandsse paigutatud võlv labürint, mis viib palvetajadvirtuaalsele palverännakule Jeruusalemma. Tellispõrandasse laotud labürint aitab jalutades mõtiskleda. Katedraali tugikaared aitavad vähendada seinte raskust ja sellega võimaldab suuri 34 meetri kõrgusele kõrguvaid vitraazaknaid kasutada. Katedraal püstitati püha kaevu kohale, mida druiidid ja roomlased olid austanud. See oli esimene Neitsi Maarjale pühendatud kirik ja osaliselt ehitati
meenutas suurt kappi mitme paari ustega . Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid, ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid enamasti ilmekad , kuid sageli moonutatud . Kuulsamad gootika maalikunstnikud olid GIOTTO di BONDONE (1276-1337) ja SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Tiibaltar GIOTTO di BONDONE SIMONE MARTINI Järeldus Nimi on tulnud siis ühe gooti hõimu järgi. Kirikuid katsid suuresosas vitraazaknad. Ja üldiselt kasutati teravkaarmotiivi. Kasutatud kirjandus http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_kunst Raamat "Üldine kunsti ajalugu" http://www.traditioninaction.org/OLGS/OLGSimag http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&sa= =
· Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni) · Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi 1945. Aastaks alles ainult 1200 liiget. Pärast sõda on liikmete arv pidevalt vähenenud, sest vanad surid ja uusi liikmeid leerikeelu tõttu juurde ei tulnud Õpetajad · Jo hann Go ttlie b Co nrad Be rg witz (1877-1897). Tema ajal kasvas koguduseliikmete arv 100-lt 3000-le · Frie dric h Fro mho ld Wie c kmann (1897-1919). Liikmeid oli tema
Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk peauksi, esifassaade ja sambakapiteele. Inimesed romaani reljeefidel näevad meie pilgule kohmakad välja, aga siis ei olnudki eesmärgiks loomutruu jäljendamine, vaid usuliste sündmuste ja elamuste edasiandmine. Kirikute seinu katsid maalingud, mille eesmärk oli sama, mis reljeefidel - õpetada pühakirja ja alandlikkust. Inimesed nendel maalidel olid samuti tõsiste nägudega ja maalitud ilma varjudeta. Romaani ajast on pärit vitraazaknad. Need on värvilistest maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud piiblistseenid kandsid samuti õpetlikku sõnumit. Läbi värviliste klaaside kumas hämarasse kirikusse müstilist valgust ja küllap see tekitas kirikusolijais aukartust ja pühalikku meeleolu.
sajandil Viollet-le-Duc'i poolt. Tema lisas kirikule ka 90 meetrilise nelitistorni. 1991. aastal alustati Notre Dame'is hooldustöid, mis pidid kestma 10 aastat, aga kestavad veel praegugi, sest skulptuuride puhastamine ning taastamine on väga delikaatne töö. Notre Dame'i kirikust kirjutas Victor Hugo maailmakuulsa romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis". Notre Dame'i läänefassaad Läänefassaadil olev roosaken ja osa Kuningate galeriist Uhked vitraazaknad Kirik tagant vaates Kasutatud kirjandus Eesti entsüklopeedia Mark Irving ,,1001 ehitist mida peab elu jooksul nägema" Manfred Leier ,,100 kuulsat katedraali" http://en.wikipedia.org/wiki/Notre-Dame_de_Paris http://et.wikipedia.org/wiki/Notre-Dame http://www.aviewoncities.com/paris/notredame.htm
kaitseehitise rolli. See-eest läksid keerukamaks põhiplaanid ja basiilika kõrval võeti kasutusele ka kodakirik. Gootika tekkis hiljem ja selleaegsed ehitised nägid tänu uuendustele välja palju nõtkemad. Kasutusele võeti tuntud teravkaar, uus võlvitüüp ja mitmed tugielemendid, mis lasid ehitada õhukesi seinu, palju aknaid ning seda kõike kõrgustesse. Väga oluline oli valguse rõhutamine, mida romaani kirikus eriti ei olnud vitraazaknad pidid jätma jumaliku ja maavälise mulje keskaegsele inimesele. Samuti pöörati rõhku kiriku fassaadile, mille tähtsaimad osad pidid olema portaaluksed, roosaken ja kuningate galerii. Romaani kunstis viljeleti kujutatavat ning maalikunsti vähe, tehti peamiselt miniatuurmaale ja freskosid. Gootikas muutub see kõik olulisemaks, skulptuur on ruumilisem ja mitte enam nii arhitektuuriga seotud; samas on mõlema stiili puhul oluline piiblilugude jutustamine
terava gooti kiivriga. Uue kiriku rajamisest saadik on Paide keskväljak, mida kolmest küljest ümbritsevad ühekorruselised ehitised, üks omapärasemaid ja ilusamaid väljakuid Eesti linnades. Kirik on ainulaadne ka oma peasissekäigu ees kõrvuti asuvate kahe arukase leinavormiga. 1895.-1898. ehitati kiriku ümber raudaed. 1901. a. muretseti kirikule 8 vitraazakent. Vitraazid on valmistatud Riias. Praegu kuuluvad Paide kiriku vitraazaknad kunstimälestistena riikliku kaitse alla. 1909.-1910. a. tehti kirikule viimased ulatuslikud juurdeehitused: lääneossa sissekäik kirikusse, eeskoda, trepikäigud koorile, idaossa altariruum. Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued. Riikliku kaitse alla kuulub 67 kunstimälestist. Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T. Neffi järgi v. Baranoff 1848. a. (originaal asus
Põhiliseks reliikviaks on siin Neitsi Maarja Loor (mis imekombel tulekahjust pääses), asub siin seniajani. Tulekahju seletatigi sellega, et Maarja soovib endale uhkemat koda (Tiina Meeri jutustab vahel ühe ilusa legendi).Pikihoone on 3-lööviline, 130 meetrit pikk, koor on 5-lööviline, hoone valmis 1260 (tulekahjujärgne taastamine). Põhjapoolse torni tipp on 16.saj. algusest (valmis 1507) ja on hilisgootilik. Väga suurejoonelised on transepti fassaadid. Kuulsad on värvilised vitraazaknad. Oli kunagi iidne keltide pühapaik. Reims: juba karolingide ajastul siin kirik. 1210 hävis tulekahjus, taastati 1212 aastast alates suure gooti kirikuna. Pikihoone ehitus kestis 13.saj.lõpuni, fassaadi ülaosa omandas oma praeguse kuju 14.saj.alguses. Tornikiivreid pole--ei jõutud. Ehitust alustas ja koori ehitas valmis meister Jean d' Orbais (ta ise suri 1231 ja jätkasid teised). Kirik sai I maailmasõjas tugevasti kannatada ja on hiljem taastatud. See on Prantsuse kuningate
Testiküsimuste vastused: 1. Gootika iseloomulikud tunnused on? Pürgimine kõrgustesse, teravkaar, basiilika, akende teravkaar, vitraazaknad, siir, roosaknad. Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise
Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. PRANTSUSMAAL : Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil Amiens'i katedraal Tähtvõlv - ristvõlvi erivorm, kus lisaks konstruktiivsetele roietele on võlvisiiludel dekoratiivsed kõrvalroided, mis moodustavad tähelaadse kujundi. Kõigis roiete liitumiskohtades võivad olla päiskivid. Esineb hilisgootikas, (n. Maarja kirikus Lübeckis, Tallinna Oleviste kirikus).
Figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, väljendatakse suursugust kuid samas lahket väärikust. Figuur õhkab siirast usutunnet, selgust ja kindlust. 3. Vitraazikunsti üldiseloomustus: Klaasimaal. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribid, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Väiksemad detailid kanti klaasile värviga. Värvid olid kirkad. Kujutised enamasti lihtsad ja monumentaalsed. Vitraazaknad sisaldavad religioosseid jutustusi.(ei ole ainult kaunistamiseks, vaid neid on võimalik "lugeda")
viljelemist. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Ainult väiksemad detailid kanti värvidega klaasile. Klaaside värvid olid kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa imepärane valgus. Siiski polnud vitraazakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religiooseid jutustusi. Kauneimad vitraazaknad on Chartres`i katedraalis ning Pariisis kuninglikus kabelis Sainte- Chapelle`is. Itaalia kirikutes aga, kus olid väiksed aknad, olid au sees rohkem tahvel- ja seinamaalid. Sajandeid hiljem järgnes gooti stiilile veel pseudogooti periood. Kõige varem, juba 18. sajandi alguses algas pseudogootika vaimustus Inglismaal. 19. sajandi II poolel hakkasid ka Eestimaa mõisnikud püstitama pseudogooti stiilis ehitisi, näiteks Alatskivi loss, Glehni loss Nõmmel ja Vääna Jõesuu loss. Paljud
v kiriku koor. Gooti arhitektuuri peamised tunnused Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. v Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on v nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid v kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. v Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal v hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte v vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Roidvõlvi skeem v Gooti kirikute põhiplaaniks jäi
Naine kui lill, pikkade lainetavate juustega, paljastatud ülakehaga, kes olid hukatuseks mehele. Teemaks oli ka erootika. Kujunevad lemmikvärvid- violetsed toonid, kahvatu kollane, valge, õunaroheline ja paabulinnuvärvid. Meeslemmiktegelaskuju oli Pierrot. 9. Millistes kunstivaldkondades kajastus juugendstiil + näiteid? Juugendstiili hakati rakendama arhitektuuris, tänu sellele et võeti kasutusele raud ja klaas. Gustav Eiffel, kes rajas Eiffeli torni. Läksid moodi vitraazaknad. Sisekujunduses jäljendas kõik juugendit, kõik pidi olema ilus. Mööbli pisidetailid olid ka juugendstiilis. Hoo saab sisse ehtekunst. Kõik vajasid isikupärasust. Rene Lalique- rinnanõel, nööbid ja peaehted. Lõhnapudelid ja nende disain sai hoo sisse. Tegelt muutub kogu elu filosoofia., avaldub muusikas, kirjanduses. 10. Millistes Euroopa linnades võib leida arhitektuurilisi ehitisi (arhitektid)? Victor Horta- Tegevusjälgi võib näha Brüsselis, looming iseloomulik
GOOTI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Gootika tekkis Prantsusmaal. Esimene gooti süsteemis ehitis põhja pool Pariisi Saint-Denis klooster a. 1144. Idee üleloomulik valgus, ehitis, kus ,,aine muutuks ainetuks". Gootika lähtekohaks on vaimsed eesmärgid. Pariisi Notre-Dame Jumalaema katedraal (alustati 1163, kesklöövi kõrguseks 33m) Täiuslik kõrggootika Pariisi ümbruses 13. sajandil- Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil Amiens'i katedraal Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali - roosaken - kuningate galerii - kääbusgalerii
Selleks pidi klaas ise juba värviline olema. . (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Vitraaz oli oluline komponent 20. Sajandite alguses Ameerika sakraal- ja ilmalikus arhitektuuris. (http://collection.cmog.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany %2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w ) Ameerikas valitses üüratu entusiasm, mistõttu ehitusel oli üle 4000 kiriku, kõik kaunistatud memoriaalakendega. Louis Comfort Tiffany vitraazaknad olid populaarsed üle kogu maa. Eriti populaarsed olid kirikutes, kuid ka kodudes, koolides, raamatukogudes ja institutsioonides. (lk 22, The Art of Louis Comfort Tiffany. Vivienne Couldrey, 1989, London). Kuigi enamus vitraazakendest kujutavad religioosseid teemasid, iseloomustavad Tiffany valikut disainerina just maastikaknad (http://collection.cmog.org/detail.php? t=objects&type=browse&f=maker&s=Tiffany%2C+Louis+Comfort&record=153#.TrKkZrLPs3w ) 1902
See varane prantsuse maal oli rangelt väärikas, kuid samas ka eriliselt rafineeritud ja elegantne. Renessansiajastul muutus maalikunsti temaatika niivõrd, et religioossed teemad taandusid. Tähtsamad teosed loodi siis valitsejate tellimisel nende losside ehtimiseks. Enamik nimekaid kunstnikke koonduski valitseja lähedusse. Seepärast on põhjust prantsuse varasemat maali nimetada õukondlikuks. Samal ajal ei olnud ka kirik maali suhtes ükskõikne keskaja katedraalide suured säravad vitraazaknad jäävad kauniks peatükiks prantsuse kunsti ajaloos. Demokraatlikum, rahvalähedasem maal sai eluõiguse 17. sajandi barokk-kunsti näol. Kunsti tähtsamateks tellijateks olid ülekaalukalt feodaalne kõrgkiht ning kirik, kes maalikunstnikelt dramaatilisi pilte ootasid. Alles valgustussajandil, kui hakati korraldama kunstinäitusi ja kui hakati kritiseerima õukondlikku kunsti, leidis maalikunst tee ka kodanlaste kodudesse.
sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. 1. Arhitektuur: Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3-5 lööviline
sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. 1. Arhitektuur: Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid kerged ja saledate tornidega Seinapinda täidavad suured värvilistest klaasidest vitraazaknad. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. Pikihoone oli 3-5 lööviline
Esimeseks peatuspaigaks on Pühalepa kirik, mille näol on tegu Hiiumaa vanima kirikuga. Pühalepa kirik oli algselt ehitatud gooti stiilis, kuid kuna kirik sai Liivi sõjas kannatada, siis taastati see pärast sõda pseudogooti stiilis. Kirikut on täiendatud ning ümber ehitatud lisatud on kellatorn, skulptuurkantsel, kaks uut korrust. Kirik on ühelööviline, seinad on valged, katus punakaspruun ja kellatorni katus must. Põhja-, ida-, ja lõunapoolsel küljel asuvad vitraazaknad. Kiriku kellatorni tipus on tuule suunda näitav kukk. Kellatorni läänepoolsel seinal asub kell. Katuse idapoolsesse ossa on paigutatud rist. Kirikut ümbritseb põllukividega piiratud surnuaed, kus on säilinud mõni rõngasrist. Kiriku juures olevasse kabelisse on maetud Ebba Margareta Stenbocki sarkofaag. Pühalepa kiriku kohta on palju legende. Näiteks räägiti, et Vanapagan ei lasknud kirikut ehitada päeval ehitatu tassis ta öösel laiali. See kestis niikaua, kuni
Itaalia reljeefkunstis ühineb gootilik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. Paljud saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt koju uue laadi isegi enne, kui gootika õitis saksa arhitektuuris Nende näiteks on kuulus ratsanikufiguur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale . Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali e vitraazikunsti. Kauneimad vitraazaknad olid Chartres'i katedraalis ning Pariisis kuninglikus kabelis Sainte Chapelle'is. Hoopis teistsugune oli kunstielu Itaalias. Osalt Bütsantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst. § 33. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis. Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise ju vahel, üle 200 aasta jagasid Eestit iivimaa Ordu, Tartu piiskop ja SaareLääne piiskop.
Martin 5, kellele Wright võlgnes tänu arvukate kontaktide ja oluliste tellimuste eest. Wright projekteeris ka talle maja. See kahekorruseline hoone oli telliskivi 5 Darwin D. Martin (1865-1935) jõukas mees ja Wrighti sõber, kes teda abistas. 14 voodriga ja lamedate kelpkatustega. Eluruumid asuvad teisel korrusel ja on paigutatud T-kujuliselt. Tuntuks said samuti Wrighti kavandatud vitraazaknad, mis kujutavad abstraheeritud pilte elupuust. Veelgi suurem ja rohkem ümbritseva loodusega seotud maja on Clooney House Riverside'is. Ka selles majas paiknevad eluruumid teisel korrusel. Siin on Wright paigutanud elamise erinevad funktsioonid hoone eraldi tiibadesse. 3.6. Unity Temple Unitaaride kiriku uus hoone Oak Parkis oli Wrighti teine suurem tellimus pärast Larkin Building'ut. Nii põhiplaani kui ka fassaadijoonise osas tähendas Unity Temple Larkin Buildingu juures saadud
võlve oli kergem laduda [JOONIS VIHIKUS] Kergemad võlvid - raskus allapoole on nõrgem, seinad võivad olla suuremate akendega, Suger ütles, et tema eesmärk oli teha kirikuid valgemateks Ilmuvad hästivalgustatud kirikud (suurte akendega) Aknaid kaunistatakse nüüd rikkalike vitraazidega (vitraazkunsti õitseaeg) Väiksemad detailid on vitraazakendel ka värvitud, suuremad kujutatud värviliste klaasitükkide abil Eriti kuulsad olid CHARTRES'i katedraali vitraazaknad Vitraazid on realistlikud (kujutatakse pühakuid, Kristust jne) Kirikud on hoopis kõrgemad kui varasema romaaniajastu kirikud Vertikaalsed ehitised. Taevasse kerkivat torni näha suuremate kirikute ja kindluste juures Vertikaalsuse rõhutamine Kirikutel tavaliselt kõrgpunktiks läänefassaadi 1 või 2 torni Prantsuse moodi oli teha 2 torni läänefassaadile Ehitamine vaevarikas ja ohtlik, sageli on jäänud lõpuni ehitamata, sest tugeva
10. Milline legend on seotud Moskva Punasel väljakul paikneva Vassili Blazennõi kirikuga? 9. REIMSI KATEDRAAL (13. 14. saj.) Reims [rä(n)s] on Champagne'i pealinn. Maailmas tuntakse seda linna kahel põhjusel: a) siin villitakse pudeleisse ehtne sampanja b) siin paikneb maailma kauneim gooti stiilis katedraal, kus krooniti Prantsuse kuningaid. I maailmasõja päevil sai hoone sakslaste mürskudest tugevalt kannatada. Taastamistöid finantseeris Rockefelleri fond1. Purunenud vitraazaknad asendas oma originaalloominguga Marc Chagall2. Aastal 1991 kanti Reimsi katedraal UNESCO3 maailmapärandi nimekirja. Reimsi katedraal on pühendatud Jumalaemale. NB! Suurenda pilte! a) Reimsi katedraal eestvaates b) Reimsi katedraali põhjaportaali kohal paiknev roosaken c) Reimsi katedraali põhiplaan Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa ajalooline maakond Ile-de-France. Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' [sä(n) dönii] linnakeses, mis on praegu
ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutise piirjoontega. Kirikuid täitis fantastiline valgus. Kujutised, mida on akendel nähe (enamasti inimfiguurid), on juba tehnikast tingituna 14 lihtsad ja monumentaalsed. Siiski oli vitraazakende peaülesanne mitte kaunistada, vaid neid oli võimalik ,,lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Kauneimad vitraazaknad on Chartres'i katedraalis ja Pariisis kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle'is. Itaalias oli au sees seina- ja tahvelmaal. Ka jäi Itaalia kirikutes, millel olid väiksemad aknad, rohkem ruumi maalingutele. Juba 13. saj on seal tunda hoopis uut moodi kunsti esimesi avaldusi. Seinamaali suurmaistriks ja ühtlasi uue stiili rajajaks oli Giotto di Bondone. Tema looming ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika.
annaabi.ee 
