Sambliku kui terviku funktsioneerimiseks on vajalik partneritevaheline tasakaaluseisund ja vaid ühe sümbiondi tugev kahjustus võib viia sambliku kui terviku surmani . Samblike tundlikkus tuleneb ka nende ehitusest kaitsva kutiikula puudumisest, mistõttu nad omastavad nii vett, toitaineid kui ka saasteaineid passiivselt kogu oma pinnaga ning ainete sisenemist ja väljumist kontrollib keskkond. Muutus keskkonnatingimustes peegeldub samblike vitaalsuses1 nii koosluse mitmekesisuses kui ka indiviidi morfoloogias, anatoomias ning füsioloogias. Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus on märgatavalt tõusnud
keskkonnale samavõrd vahetult. Sambliku kui terviku funktsioneerimiseks on vajalik partneritevaheline tasakaaluseisund ja vaid ühe sümbiondi tugev kahjustus võib viia sambliku kui terviku surmani . Samblike tundlikkus tuleneb ka nende ehitusest kaitsva kutiikula puudumisest, mistõttu nad omastavad nii vett, toitaineid kui ka saasteaineid passiivselt kogu oma pinnaga ning ainete sisenemist ja väljumist kontrollib keskkond. Muutus keskkonnatingimustes peegeldub samblike vitaalsuses1 nii koosluse mitmekesisuses kui ka indiviidi morfoloogias, anatoomias ning füsioloogias. [3] Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. 6 Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase
keskkonnale samavõrd vahetult. Sambliku kui terviku funktsioneerimiseks on vajalik partneritevaheline tasakaaluseisund ja vaid ühe sümbiondi tugev kahjustus võib viia sambliku kui terviku surmani . Samblike tundlikkus tuleneb ka nende ehitusest kaitsva kutiikula puudumisest, mistõttu nad omastavad nii vett, toitaineid kui ka saasteaineid passiivselt kogu oma pinnaga ning ainete sisenemist ja väljumist kontrollib keskkond. Muutus keskkonnatingimustes peegeldub samblike vitaalsuses1 nii koosluse mitmekesisuses kui ka indiviidi morfoloogias, anatoomias ning füsioloogias. [3] Samblikud on sobivad orgnismid määramaks linnades piirkondi, mille õhk on rohkem saastunud. Erinevad samblikuliigid on õhusaastuse suhtes erineva tundlikkusega ja erineda võivad ka saasteained, mis nende kasvu takistavad. Üks linnade saastusele vastupidavamaid samblikke on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab peaaegu kõikjal ka seal, kus keskkonna happesus
annaabi.ee 
