Kui palju etteheiteid pole saand vaene "Felix Ormusson" neilt ringelt, kes tahavad lugeda ainult ideaalkujusid omalt seisukohalt! Marie Under Under polnud tegelikult kunagi liialt konventsionell oma iseteadvuses, armastamises ja kunstis pigem ikka rebell, kuigi kõik kirjamehed, ka Adson, ka Visnapuu on teda kirjeldanud eelkõige daamina ("Ma ei ole oma elus just vähe naisi tundnud, kuid kolme suurt kunstnikku tahaksin nende hulgast küll esile tõsta, kes oma tugeva vitaalsusega ja sünnipärase peene intelligentsusega on igasuguses boheemlikus olukorras jäänud daamiks. Üks neist on Marie Under." Under oli läbi oma daamiliku oleku see, kes läks väikekodanliku moraaliga enim vastuollu ja raputas avalikkuse ees reegleid ja talasid: kirjutas julget erootilist luulet (ehk isegi tänini julgeimat ja säravaimat eesti kontekstis), pidas kirjanduslikku salongi, võitles end lahti aastaid
Paljudel liikidel on õlirikkad seemned. Ulatuslikult kasutatakse mände ka ilupuudena. Pärimused: Kasvukohast olenevalt võib mänd kasvada hiiglaseks või jääda kääbuseks. Eestlastele on olnud rabamänd sitkuse võrdkujuks. Võrdlus mees kui rabamänd tähendab eriti vintsket, ehkki kogult võib-olla väheldast meest. Võrdlus mees kui mastimänd toob silme ette hiigelkasvulise mehemüraka. Ka muistsetel Vahemeremaadel seostati mändi elujõuga, vitaalsusega, lisaks veel surma ja ülestõusmisega. Vanas-Kreekas pühendati palju vanu mände Paanile, karvasele ja sarvisele loodusjõudude kehastusele, kelle altar seati männipuude juurde. Pinus sylvestris L. harilik mänd Kuulub alamperekonda Diploxylon. Võrsed on paljad, hallikaskollased, hiljem pruunid. Okkad on 4...7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud, karedate servadega, sinakasrohelised, väline külg (õhulõheridadest) kumer, sisemine külg lame