Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
kihelkondi ja mitmeid abikogudusi, aga kahjuks on säilinud andmed väga lünklikud.
Visitatsioonide käigus osutusid ebasõbralikuks Dubberchi suhtes kohalikud aadlid ja ka mõned
riigivõimu esindajad. 1595. sasta Voose maapäeva järel alles hakkas aadel rohkem osa võtma
kirikuelust. Suurim tõke kiriku autoriteedi tõstmisel oli teoloogiliselt ja kõlbeliselt kõrgetasemeliste
vaimulike vähesus. Kui Dubberch kokkuvõtteid tegi oma visitatsioonidest, siis saja talupoja hulgas
leidus vaevalt üks, kes jumalast ja ristiusust midagi teadis.
Luteri kiriku positsioon Dubberchi tegevuse tulemusel tugevnes ja ka aadlil tuli sellega
leppida. Ta pani aluse kirikuraamatute pidamisele. Visitatsioonidel tõusid esile majanduslikud
küsimused, usuline külg jäi tagaplaanile. Kantslist ette loetud ähvardused ja trahvimäärad aitasid
vaevalt kaasa äratada ja arendada protestantliku usutunnet.