Tartumaa kaguosas Võnnu ja Meeksi valla piiril.Järvselja Õppe-ja Katsemetskonna üldpindala on 10618 ha, millest veidi üle poole on metsamaa. Puuliikidest levinuim on kask (49%), järgnevad mänd(26%) ja kuusk(16%). Metskonna põhjapoolse osa moodustavad sood ja soosaared, mis kuuluvad Emajõe Suursoo Kaitseala koosseisu.Soosaarte rahu ja vaikust hindavad mitmed kotkapered, kes on endale sinna pesad ehitanud. Leego järve lähedalt viib laudtee otse üle soo Peipsini välja, kus asub Virvissaare linnuvaatlustorn. Ent metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele ei vaja Järvselja nimi tutvustamist. Eelkõige seondub Järvselja metsamajanduse üliõpilaste praktilise koolitamisega ning mitmekülgse metsandusliku teadustöödega ja püsikaitsealade rajamisega. Nimetatud tegevusele pani aluse prof. Andres Mathiesen, kelle algatusel loodi 1921. a. Järvseljale Tartu Ülikooli õppemetskond. Varem nimetati siinset ümbruskonda Kastre- Peravallaks
Aastakeskmine päevane külastajate arv oli 17, maksimum 170. Iseseisvate külastajate arv, kes ei sisene keskuse hoonesse, vaid eelistavad kiigeplatsil aega veeta, on kevad-suvisel perioodi samuti suur. Hinnanguliselt võiks registreerimata külastajate arv olla sama suur kui registreeritute puhul. Vaiksem aeg oli juulis, mil oli puhkustekuu. Külastatavus tõusis taas augustis ning püsis tänu õpilasrühmadele kõrgemana ka kooliaasta alguses – septembris. Külastusloendus Ahunapalu-Virvissaare matkarajal Teiseks külastuspiirkonnaks on Ahunapalu-Virvissaare matkarada, kuhu saab siseneda nii lõunast - Ahunapalust kui Pedaspäält Peipsi poolt. Täies pikkuses raja läbijaid (Ahunapalust Virvissaareni 16 km) on suhteliselt vähe. Pigem matkatakse kas põhjaosas Virvissaare piirkonnas või teises lähtekohas Ahunapalus. Sisenemine mõlemast raja otsast toimub mööda metsateed, seetõttu on soovitav kasutada loendustehnikana infrapuna sensoreid, mis
annaabi.ee 
