Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926) oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel Kõik impressionismi kohta öeldu sobib ka Camille Pissarro (1830-1903) suurlinnad sõidukite ja täpikestena inimestega. Auguste Renoir (1841-1919). Maalis õrna näoga täidlasi naisi, linnarahva lõbustusi mahedalt ja pehmelt. Edouard Manet (1832--1883), "Olympia" ja "Eine roheluses" olid kunstinäitustel palju kära
eriti valgusefekte ning värve. Tema elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud vesiroosimaalide sari. Looming Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claud Monet oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesiroosidest alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmag kord hääbumas õhtuvalguses, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon Tõusev päike"1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis"1903. aastal. Lisaks sellele on ta maalinud veel mitu tuhat muud teost. Maailmakuulsaks said ainult mõned neist. Teine kõige kuulsaim maal("Impressioon Tõusev päike") , mis tõi tõelise pöörde kunstajaloos. Alguse sai uus kunstivool impressionism, mis muutis
Prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja. Impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Ta oli kõige puhtakujulisem impressionist oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel. Monet'lt pärineb umbes 2500 maali. EDGAR DEGAS (1834-1917) Prantsuse kunstnik ja skulptor. Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud.
"Kaardimängijad" (1890-92) "Virsikud ja pirnid" (1888-90) "Autoportree paletiga" (1885) · CLAUDE MONET (1840-1926) Ta oli kõige puhtakujulisem impressionist oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel · EDGAR DEGAS (sünninimi Edgar Hilaire Germain de Gas; 19. juuli 1834 Pariisis- 27. september 1917 Pariis) Prantsuse kunstnik ja skulptor.Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastelljoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku
Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926) oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel Kõik impressionismi kohta öeldu sobib ka Camille Pissarro (1830-1903) puhul - tema suurlinnavaadetel näeme Pariisi bulvareid arvutu hulga sõidukite ning tumedate värelevate täpikestena antud jalutajatega. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir (1841-1919). Ta maalid kaunitest, õrna lapseliku näoga täidlastest naistest või siis