tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" ,kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Kasutatud kirjandus 7 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/juugend.htm 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/juugendstiil_ahtisaar.htm 3. http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/JUUGEND.htm 4. http://www.google.ee/images 8
Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" (1889), kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Kasutatud kirjandus 1. http://209.85.229.132/search? q=cache:MTDCP_y0GYIJ:www.iffikas.pri.ee/Failid/RaM.spikrid.konsud/12.klass/Kunstiajal ugu/juugendstiil.doc+juugendstiil+kunstnikud&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox- a 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juugendstiil.htm 3. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/juugend.htm 4. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/juugendstiil_ahtisaar.htm
Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" (1889), kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Graafika Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Juugendkunstnik oli kõige edukam, kui ta sai keskenduda lineaarsetele elementidele, olid need siis kas kavandid raudsepisele või vitraazile.
varustas vaid värske materjaliga, arenes Owen Jonesi, John Seddingu ja paljude teiste teooriates. Christopher Dresser lõi oma raamatus "Modern Ornamentation" (1886) juugendliikumise ornamentaalse esteetika geomeetrilise ja psühholoogilise aluse. Juugendi disainerid kasutasid joone poolt esilekutsutud jõudu ja sümboolseid väärtusi andmaks edasi rütmilist energiat ja orgaanilist kasvu. Joon muutus delikaatseks või agressiivseks, voogavaks, kurviliseks, lainetavaks, virvendavaks, dünaamiliseks. "Joon on jõud, mis on aktiivne nagu kõik elementaarsed jõud", kirjutas Henry van de Velde. August Endell (1871 1925) märkas uue stiili abstraktset tähendust : "Me seisame täiesti uue kunsti künnisel, kunsti, mille vormid ei tähenda ega esinda midagi, ei meenuta midagi, ometigi võib see stimuleerida meie hinge sama sügavalt kui muusikahelid on selleks võimelised". Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks sõna-sõnalt kõike
annaabi.ee 
