Platon vs. ,,The Matrix" Mis on päris? Kuidas defineerida reaalsust? Need on vaid mõned küsimused, mis film ,,The Matrix" püstitab. Kuid see film pole esimene, mis sellel teemal arutab, vaid on olnud arutelus juba tuhandeid aastaid pärinedes algselt Kreeka filosoof Platoni kirjutistest. Platoni koopamüüt mõtestab stsenaariumi, kus inimesed on lapsest saadik aheldatult koopasse vangistatud, ning virvendavad varjud koopa seinal ongi nende terve maailm. Kuna nad ei ole välismaailma näinud, peavad nad seda koobast ainukeseks päris reaalsuseks ja neil ei ole põhjustki arvata, et see ei ole päris ,,reaalsus". ,,The Matrix" on üles ehitatud samale põhimõttele, kust me teame, mis meie reaalsus tegelikult on? Selles filmis elab inimkond arvutisimulatsioonis teadmata, et tegelik maailm on vallutatud robotite poolt. Reaalsus, mida nemad peavad õigeks ei ole tegelikult olemas.
lauljanna on parajasti hea või halb tegelane, on ta narkosõltlane või vaevab teda sootuks mõni raske haigus? 1 Dmokraatlikes riikides vahendab rahva häält parlament. Rahvas annab valimistel oma hääle, mis peaks kostma riigi valitsemisel. Kuna inimestel on eri arvamused, siis jagunevad hääled parteide vahel, kes peaksid neid arvamusi toetama. Enne valimisi virvendavad meie ees uhked reklaamid lubadustega, mis ülistavad üht või teist erakonda. Kahjuks ei pruugi kõik lubadused reaalselt täidetavad ja mõistlikud olla. Nagu on öelnud Otto von Bismarck, saksa keisririigi kantsler: "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõja ajal ja enne valimisi." Hääletamas käies, andes oma poolehoiu mingile erakonnale, müüksime justkui oma hinge kõrgeimale pakkujale (parimale lubajale). Peale seda pole meil enam midagi teha. Jääb loota vaid, et läheb
.. Ja kki kaloss kasvab, paisub ning tidab endaga kogu toa. Varka pillab harja maha, kuid raputab kohe pead, ajab silmad suureks ja pab nii vaadata, et asjad ei kasvaks ega liiguks. "Varka, pese vlistrepp puhtaks, muidu on piinlik tellijate ees!" Varka peseb trepi puhtaks, koristab toad, siis ktab teise ahju ja jooksb poodi. Td on palju, pole ainsatki hetke. Kuid miski pole nii raske kui seista hel kohal kgilaua juures ja koorida kartuleid. Pea tikub lauale toetuma, karutlid virvendavad silmade ees, nuga langeb kest, aga siinsamas kib paks ja tige perenaine, kised les kritud ja rgib nii valjusti, et krvad huugavad. Piinav on ka lunalauas teenida, pesu pesta, mmelda. On hetki, mil kigele vaatamata tahaks prandale heita ja magada. Pev mdub. Vaadates, kuidas tumenevad aknad, pigistab Varka oma puiseks muutunud meelekohti ja naeratab, teadmata isegi miks. htune hmarus paitab ta kinnivajuvaid silmi ja lubab talle peatset sgavat und. htul tulevad pererahvale klalised.
(Hoyles & Hoyles, 2007) Lugemisraskuse ilminguid on palju. Olulisimad on fonoloogilised vead: foneemi-grafeemi seose nõrkus, foneemide ja grafeemide ning silpide segistamine, lisamine, asendamine, ärajätmine, ebaselge hääldus. Nende vigade tagajärjel kannatab loetu mõistmine. Loetu põhjal loodav kujutlus saab ebatäpne või lausa vigane. Lugemisraskustega lapsed ütlevad, et tähed ja read ,,hüppavad" või ,,virvendavad" silme ees, mistõttu on raske järge pidada ning liikuda real sujuvalt edasi. Selle raskuse olemasolule viitab vajadus kasutada sõrme või mõnda muud abi järje pidamisel. Tihti kaebavad need lapsed peavalu ja silmade väsimist. Nad pelgavad kõva häälega lugemist ning seetõttu võivad loobuda lugemisülesande täitmisest, näiteks klassi ees ettelugemisest, ehkki on eelnevalt kodus harjutanud ning tekstiga tuttavad (Lukanenok, 2008)
Ka muljed suurlinnast jäid välispidiseks, viljastamata luuletaja siseelu. Intervjueerija küsimusele, mis laadi elamuseks olid Moskva aastad, on Marie Under vastanud: ,,Mu väikesed lapsed, mõni teatrietendus ja ühe suve veetmine kodumaa looduses Kassari saarel." See üks suvi oli 1904. aasta imeline suvi nii on luuletaja seda ise nimetanud. Külaskäik kodumaale koos pooleteiseaastase tütrega osutus Marie Underi siseelu ootamatult rikastavaks. Elamused Kassari loodusest virvendavad sel aastal kirja pandud värssides. Ja sellel suvel tuli Marie Underi ellu Ants Laikmaa. 1904. aastal on dateeritud Laikmaa tuntud pastellportree noorest naerusuisest Muttiks nimetatud Marie Hackerist. Sellega seotud sündmused on nüüd juba ise saandu ajalooliseks poeesiaks. Ülemeelik modell tänas meistrit portree valmistamise ajal sündinud ikka veel saksakeelse eksprompt-luuletusega, mis reetis luuletaja enda tundelist hingeseisundit, nagu see nähtub luuletuse algtekstist
Brahma raamatud-selgitavad veedasi. Preestrite käsiraamatud. 3. Upanisadid-rahvaraamatute jätk see tähendab otseses tõlkes istungit või istumist. Istuti õpetaja juures ja kuulati mida õpetaja räägib. Ramajana ja mahakarata on põühad tekstid. Tuleb tunnistada et veeda tekstid on jumalikud ja värki. Tähtsamad jumalad: Brahma(looja jumal, maailma tekitaja, aga teda jumalana ei kummardata, koguaeg kestab mingi asi ei tea üldse ka ssee käib brahma juurde, silmad virvendavad) Visnu- jumal on võtnud inimese kuju saanud lihaks(inkarnatsioon) järgijate tunnuseks on laubale tehtud kolm püstijoont, mis sümboliseerivad visnu jalajälge. Siva- hoiab universumi alal, käimist, see toimub läbi tantsu, ta tantsub igavest maailma loomise ja hävitamise tantsu. Austatakse juma siva poega Ganisat (õnne ja tarkuse jumal)(elevandi peaga). Suurem osa hindusi ei kuulu kuhugi
Adeele vaatab Esmele silma Esma: Jah...ka mina olen noor olnud...ja rikas, uhke mõisapreili! Nagu sinagi...Tee ruumi! Adeele liigub pingil, jättes Esmele ruumi. Esme: Sa võid ju arvata, et ma olen mingi torisev vana nõid, kuid tegelikult sain alles eelmine aasta 53...see pole ju palju! Adeele: Te näete vanem välja... Esme: Vanem? Rõõmutu naer Ei hoopis elu tegi mu selliseks...Need maskid, mis kõigil halastamatult ees virvendavad...Adeele tõstab ta poole pea maskidest oli ka Marc rääkinud. Ma olin neist väsinud! Intriigid ja salatsused, kuulujutud ja afäärid mul sai sellest lihtsalt...ma ei jaksanud enam! Kui olin 17, pani isa mu ühele rikkale talupojale mehele...Ja ma ei kannatanud seda! Oli ta ju "maakas"...lihtne tööline, kellel puudus isegi tiitel, mis oli tol ajal kohutavalt moes...nagu praegugi...Aga mitte sellest pole jutt! Esme haarab Adeele käest, too ei tõrgu, vaid vaatab julgelt vastu
kerge pitsilise balustraadiga, mis katust palistas; Saint-Mauri abt-konna hoone, millel oli väikese kindluse välimus, jäme torn, laskeavad, raudbastionid ja mis laia saksi värava kohal, kahe ava vahel tõstesillakettide jaoks kandis abti vappi; krahv d'Etampes'i elamu, mille ülalt purunenud torn paistis ümmargusena, kuigi oli sakiline nagu kukehari. 121 Siin-seal kolm-neli igivana tamme saigakaupa nagu hiigla lillkapsapead; ujuvad luiged selgetes kalatiiki-des, millel virvendavad valguse ja varju vöödid; maali-listena paistvad hoovinurgad; Lõukoerte hoone madalate teravkaartega lühikestel saksi sammastel, raudsete võredega, mille taga kuuleb alalist urinat; kõige selle keskelt kerkib Ave Maria soomuseline tornitipp. Vasakut kätt on Pariisi prevoo elumaja nelja azuurse tornikesega; keskel aga paistab taamalt Saint-Poli loss ise kõigi oma mitmekesiste fassaadidega, kõigi oma järjest 6 9
annaabi.ee 
