Hingamiselundkond
CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete
lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP
(adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O.
Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru
(trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk
soojeneb ja puhastub tänu selle seinu katvale limaskestale ning nn virveepiteelile. Limaskest
on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda.
Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka
ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina-
pisarakanal. Ülaltoodust on mõistetav, miks suu kaudu hingamisel õhk piisavalt ei soojene
ega puhastu.
Kõri paikneb IV VI kaelalüli kõrgusel, see on toestatud kõhredega. Suurim neist on
annaabi.ee 
