ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal. Ülaltoodust on mõistetav, miks suu kaudu hingamisel õhk piisavalt ei soojene ega puhastu. Kõri paikneb IV VI kaelalüli kõrgusel, see on toestatud kõhredega. Suurim neist on kilpkõhr, mis on kehapinnalt kombitav. Veel üks kõhr kõrikaas sulgeb neelamise ajal kõri, et toit ikka söögitorru (mitte hingetorru) satuks. Ka kõri on seestpoolt kaetud virveepiteeliga. Kõriga seondub veel hääle tekitamine, seal paiknevad elastsetest kiududest koosnevad häälepaelad. Häälepaelade vahele jääb häälepilu, see kas laieneb või aheneb kõri lihaste toimel. Häälepaelte pingutamisel paneb väljahingatav õhk nad võnkuma, tekib heli. Artikuleeritud kõne moodustamiseks on tarvis ka keelt, suuõõnt, huuli ja ninaõõnt. ***Proovige sisse hingates rääkida! Hingetoru (trachea) on ca 12 cm pikkune toru. Trahhea toeseks on poolringikujulised
Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa. Hingamiselundite iseärasuks (suuremal osal) on nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda. Nad on alati õhuga täidetud. Kõik hingamisteed on seestpoolt vooderdatud virveepiteeliga. Limaskestas on näärmed, mis eritavad lima. Õhus esinev tolm ja mikroobid kleepuvad lima külge. Hingamisteede virveepiteeli ripsmed võnguvad sissehingatavale õhujoale vastupidises suunas, mis aitab kaasa hingamisteedesse sattunud tolmu ja mikroobide eemaldamisele. Kopsude alveoolid on teise ehitusega. Hingamissüsteemiga on ühenduses teised funktsioonid: haistmine (ninaõõnes) ja hääle tekitamine (kõri).
annaabi.ee 
