Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT
Tarandkalmete levik
Eesti on ühtlaselt asustatud tarandkalmete poolt. Ida-Eesti on rohkem ja Lääne-Eesti vähem.
Läti tarandkalmed on üpris sarnased Eesti tarandkalmetele. Läänemere Soome asustus on
levinud Väina jõeni.
Virumaa on Rooma rauaaja vältel üks tihemini asustatud piirkondi. Lisaks paistab ta selle
poolest silma, et seal on mitmesuguseid sõlgi ja teisi ehteid leitud, mida mujal pole, aga mille
tüübid on esindatud Ida-Preisimaal nt. Tõenäoliselt on virumaalastel korralikud
veesõiduvahendid, millega mandri lähedal liikuda. Võib-olla pole sugugi võimatu, et Eesti,
mida Rooma autorite poolt mainitakse on eestlased. Üldiselt võib öelda, et enamus ehete
lähtevorm tuleb kuskilt lõuna poolt, kuid kohapeal hakatakse neid järgi tegema ja nende vorm
veidi muutub. Ehtetüüp kodustatakse ära ja tehakse oma rahvale ja veidi teist moodi. Kohalik
käsitöö saavutas sel ajal väga kõrge taseme. Loomulikult aitas sellele kaasa ka kohalik
rauatootmine.