kes puhkeb elule alles kompuutri taga? Vene päritolu ameerika ulmekirjanik ja biokeemik Isaac Asimov on öelnud: ,,Ma ei karda arvuteid, ma kardan nende puudumist." Tundub, et enamik tänapäeva inimesi tunneb samamoodi. Arvuteid kasutatakse nii tööl, koolis kui ka kodus; ametlikel põhjustel info otsimiseks ja edastamiseks või andmete üleskirjutamiseks, mitteametlikel aga videomängude mängimiseks, Internetis surfamiseks või mõnes sünteetilises maailmas tegutsemiseks. Virtuaalmaailmad, milles hinnanguliselt liigub praegu umbes 30 miljonit inimest, on arenenud lihtsate mängude tasemelt juba sellise astmeni, et nendest võiks kujuneda teadustöö keskkond, näiteks sotsiaalsete eksperimentide läbiviimiseks. Daniel Vaarik mainib oma artiklis ,,Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand", et ka sünteetilise maailma mõiste välja pakkunud Edward Castronova arvab, et kui Karl Marx oleks saanud eksperimenteerida oma teooriatega
näiteks ostukeskustes higistamise asemel istuda pehmes tugitoolis ning valida omale meelepäraseid tooteid või raha ajalehtedele kulutamata kolada kinnisvaraportaalides ning otsida omale uut kodu? Kuid mis peamine kõikidel inimestel on selles valdkonnas võimalus. Teisalt jällegi hakkavad kõiksuguste portaalide reklaamid, mis valimatult inimeste e-mailidele saadetakse üsnagi tüütuteks muutuma. Kahjuks ei saa aga öelda, et virtuaalmaailmad meie eludesse ainult headust ning mugavust tooks. Edulugude kõrval eksisteerib ka süngem poolus, mis räägib mängude ja jututubade tõttu lõhutud perekondadest, abielupattudest või sootuks millestki hullemast. Toimuvad nii-öelda identiteedivargused, väga ehmatav on ka läbi virtuaalmaailma ahistamine ning inimeste mõjutamine ning suunamine millelegi ebanormaalsele näiteks on väga suureks probleemiks see, et noored unustavad reaalmaailma, süvenevad arvutimängudesse ning
Vene päritolu ameerika ulmekirjanik ja biokeemik Isaac Asimov on öelnud: ,,Ma ei karda arvuteid, ma kardan nende puudumist." Tundub, et enamik tänapäeva inimesi tunneb samamoodi. Arvuteid kasutatakse nii tööl, koolis kui ka kodus; ametlikel põhjustel info otsimiseks ja edastamiseks või andmete üleskirjutamiseks, mitteametlikel aga videomängude mängimiseks, Internetis surfamiseks või mõnes sünteetilises maailmas tegutsemiseks. Virtuaalmaailmad, milles hinnanguliselt liigub praegu umbes 30 miljonit inimest, on arenenud lihtsate mängude tasemelt juba sellise astmeni, et nendest võiks kujuneda teadustöö keskkond, näiteks sotsiaalsete eksperimentide läbiviimiseks. Daniel Vaarik mainib oma artiklis ,,Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand", et ka sünteetilise maailma mõiste välja pakkunud Edward Castronova arvab, et kui Karl Marx oleks saanud eksperimenteerida oma teooriatega
õpetajad ning muud lähemalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest muudest allikatest. Tulemuseks on noorte põlvkond, mis ei sarnane ühegi eelnenuga ja elab täiesti omaette väärtuste järgi.Virtuaalmaailmade tõttu nõrgenevad inimeste juba pikemat aega hõrenenud perekondlikud sidemed veelgi. Erinevalt televisioonist aga tekitavad virtuaalmaailmad uusi ja teistmoodi sidemeid inimeste vahel. Täiesti uutel alustel sündinud sõpruskonnad on rahvusvahelised, mingis küsimuses vahel professionaalsed. Need seltskonnad saavad hästi läbi, kuid neil on raskem suhelda inimestega, kes pole kunagi uue virtuaalsusega kokku puutunud. Uute maailmade roll võib tulevikus hoopis ärgitada inimesi suhtlema, sest seal on võimalik korraga edastada väga palju väga erinevat informatsiooni.
Internetipettuste arv on aasta-aastalt kasvamas. Väga sagedased on inimeste krediitkaardi info ja pangatunnuste vargus. Arvutid nakatakse programmijuppidega ehk viirustega, mis varastavad inimeste privaatset infot ja edastavad selle kurikaeltele, kes selle info abil tühjendavad inimeste pangakontod või siis saadud andmed edasi müüvad. Veel põhjustavad probleeme erinevad online-mängud ja internetti loodud virtuaalmaailmad. Paljud noored on arvutitest ja erinevatest mängudest jäänud sõltuvusse ja neile ei paku enam üldse huvi väljas värske õhu käes käimine. Selle asemel asemel eelistavad nad istuda peävade, nädalate või isegi kuude viisi arvuti taga. Selline tegevus mõjub aga inimese tervisele ja psüühikale laastavalt. Üheks eredaimaks näiteks on lugu poisist, kes oli sõltuvuses mängust World of Warcraft ja sooritas enesetapu jättes maha kirja, kus ütles, et ei
,,Kui nüüdsed 30-90 aastased täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad ja õpetajad või teised lähedalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest teistest allikatest. Tulemuseks on noorte põlvkond, kes ei sarnane ühegi eelnenuga ja elab täiesti omaette väärtuste järgi", lausus Daniel Vaarik oma artiklis ,,Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand" (Postimees 2007). Pöördudes tagasi juba pikemat aega hõrenenud perekondlike sidemete juurde, siis saab väita, et tänapäeval on internetis suhtlemine viinud suure osa inimestest sellise piirini, et peres hakkavad suhted halvenema. Tekivad sellised probleemid, millel ei ole tegelikult erilist tähtsust ega põhjust. Internet on inimeste mõtted väga segamini ajanud ja ,,ajud krussi
Internetikasutajate arv on viimase kümne aasta jooksul teinud läbi suure tõusu. Eestis kasutavad Internetti rohkem kui pooled elanikud. Põhiline kasutajaskond on siiski noored, kellest nende hulgast, kes juba kirjaoskajad on, on raske kui mitte võimatu leida kedagi, kes Internetti ei kasuta. Noortel, eelkõige lastel, puudub aga piisav elukogemus ja nagu ka narkootikumidega võivad igasugused probleemid ja sõltuvused neile kergemini külge hakata. Daniel Vaarik kirjutas oma artiklis "Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand" juhtumist Aasia teismelisest, kes mängis üle kolmekümne tunni järjest online-mängu World of Warcrafti ning seejärel hüppas aknast alla ja suri. Ta jättis maha kirja, milles ütles, et lahkub paremasse maailma, kus teda ootab elu World of Warcraftist pärit sõpradega. Selline juhtum pole ainus omataoline, samuti ei saa väita, et ainult lastest internetisõltlased võivad saada. Riskigrupp on ka igasugu pere- ja tööprobleemidega
* Saades e-kirja, mistahes legitiimselt saatjalt (vastandina rämpspostisaatjale), andke kirja kättesaamisest alati 24 tunni jooksul teada. Seda isegi juhul, kui teil pole võimalik kohe põhjalikumalt vastata. * Kui te ei saa oma e-kirju lugeda enam kui 24 tunni jooksul, kasutage kontorist väljas viibimise automaatset vastest. Juba pikemat aega virtuaalmaailma tõttu nõrgenevad inimeste niigi hõrenenud perekondlikud sidemed veelgi. Erinevalt televisioonist aga tekitavad virtuaalmaailmad uusi ja teistmoodi sidemeid inimeste vahel. Täiesti uutel alustel sündinud sõpruskonnad on rahvusvahelised, mitmetes küsimustes vahel professionaalsed. Need seltskonnad saavad hästi läbi, kuid neil on raskem suhelda inimestega, kes pole kunagi uue virtuaalsusega kokku puutunud. Seega, virtualiseerumise vastased ja pooldajad teevad tõenäoliselt mõlemad ühe ja sama vea. Nad vastandavad virtuaalse ja reaalse.
See kontseptsioon põhineb ettevõtte, selle klientide ning partnerite vahelisel elektroonilisel ühildatavusel ja interaktiivsusel. Kontseptsiooni aluseks on kliendi individuaalsed nõudmised. Turgu tuleb kliendiinfo andmebaasi loomise ja haldamise ning väärtuse pakkumise teel pidevalt uuendada. Sellega luuakse väärtusahel. Sotsiaalmeedia turundusse kuuluvad: Sotsiaalsed võrgustikud (Facebook, Twitter jne); Ajaveebid ehk blogid; Arutelufoorumid; Wikid; Virtuaalmaailmad; Fotode, muusika ja videode jagamiskohad Sotsiaalsete võrgustikke eelised Väiksed kulud; Suur sihtrühm; Viirusturunduse võimalused; Suusõnaline kommunikatsioon (WOM ehk word of mouth) Viirusturunduse edutegurid Ajatus ja meeldejäävus; Toote sobivus ja fännid; Turunduskanali kasutustihedus; Erguti olemasolu ja väärtus Sotsiaalsetes võrgustikes pea meeles ettevõtjana: • Ära luba anonÜÜmseid postitusi
Postimees, 23. sept., lk 20. Põldmäe, J. 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat. Püttsepp, J. 2003. Ruumikoletiste tapmine ja kõvade kaantega libedad. Nukits 2003, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse almanahh, lk 40-43. Tarrend, A. 2005. Tõlge täidab tühikut. Nukits 2005: Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse almanahh, lk 30-36. Uustalu, A. 2007. Vilep teeb inimkatseid laste peal. Intervjuu. Linnaleht, 13. apr., lk 2-4. Vaarik, D. 2007. Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand. Postimees, AK, 14. apr., lk 4. Vilep, H. 2002. Tere! Tartu: OÜ Sulemees. Vilep, H. 2003. Minu laul. Tartu: OÜ Sulemees. Vilep, H. 2003. Kapiukse kollid. Tartu: OÜ Sulemees. Vilep, H. 2004. Lendav õunapuu. Tartu: OÜ Sulemees. Vilep, H. 2004a. Jani seiklused Varjudemaal. Tartu: OÜ Sulemees. Vilep, H. 2004b. Vaikuse hääled. Tartu: OÜ Sulemees. Vilep, H. 2005. Tahaksin olla. Tartu: Vilep & Vallik (A-Disain OÜ). Vilep, H. 2005. Liisu
Und uuritakse eksperimentaalselt, kuid selle olemasolu tõestamiseks ei ole tehtud mitte ühtegi katset, sest seda ei ole lihtsalt vaja teha. Kui aga tõlgendada unenäomaailma selliselt, et mis asi see on, siis ilmselt suure tõenäosusega ei pea keegi selles kahtlema, et tegemist on nagu virtuaalmaailmaga, mida aju magades meile generee- rib. Virtuaalmaailma mõiste on tegelikult tulnud koos arvutiteaduse tekkimisega ja selle arenguga. Näiteks ka arvutimängud on virtuaalmaailmad olgugi seda, et need ei ole praegu kolmemõõtmelised. Ulmefilmides oleme palju näinud seda, et kuidas tulevikus luuakse arvutitega virtuaalmaailmasid ja siis inimesed pannakse sinna sisse mänge mängima või tööd tegema. Une- näomaailma on võimalik tõlgendada ka kui virtuaalmaailma. Ilmselt ei kahtle selles keegi. Und nähes ,,viibib" inimene ju teises maailmas, mille loojaks on tegelikult tema enda aju.
Und uuritakse eksperimentaalselt, kuid selle olemasolu tõestamiseks ei ole tehtud mitte ühtegi katset, sest seda ei ole lihtsalt vaja teha. Kui aga tõlgendada unenäomaailma selliselt, et mis asi see on, siis ilmselt suure tõenäosusega ei pea keegi selles kahtlema, et tegemist on nagu virtuaalmaailmaga, mida aju magades meile generee- rib. Virtuaalmaailma mõiste on tegelikult tulnud koos arvutiteaduse tekkimisega ja selle arenguga. Näiteks ka arvutimängud on virtuaalmaailmad olgugi seda, et need ei ole praegu kolmemõõtmelised. Ulmefilmides oleme palju näinud seda, et kuidas tulevikus luuakse arvutitega virtuaalmaailmasid ja siis inimesed pannakse sinna sisse mänge mängima või tööd tegema. Une- näomaailma on võimalik tõlgendada ka kui virtuaalmaailma. Ilmselt ei kahtle selles keegi. Und nähes ,,viibib" inimene ju teises maailmas, mille loojaks on tegelikult tema enda aju.
Und uuritakse eksperimentaalselt, kuid selle olemasolu tõestamiseks ei ole tehtud mitte ühtegi katset, sest seda ei ole lihtsalt vaja teha. Kui aga tõlgendada unenäomaailma selliselt, et mis asi see on, siis ilmselt suure tõenäosusega ei pea keegi selles kahtlema, et tegemist on nagu virtuaalmaailmaga, mida aju magades meile generee- rib. Virtuaalmaailma mõiste on tegelikult tulnud koos arvutiteaduse tekkimisega ja selle arenguga. Näiteks ka arvutimängud on virtuaalmaailmad – olgugi seda, et need ei ole praegu kolmemõõtmelised. Ulmefilmides oleme palju näinud seda, et kuidas tulevikus luuakse arvutitega virtuaalmaailmasid ja siis inimesed pannakse sinna sisse mänge mängima või tööd tegema. Une- näomaailma on võimalik tõlgendada ka kui virtuaalmaailma. Ilmselt ei kahtle selles keegi. Und nähes „viibib“ inimene ju teises maailmas, mille loojaks on tegelikult tema enda aju.
annaabi.ee 
