viide olla suurem. 5. Multipieksimine Ühes kanalis oleks mõistlik saata korraga mitmeid erinevaid pakette. FDM (frequency division multiplexing) - Erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks sidekanali erinevaid sagedusi. TDM (time division multiplexing) - Igal seadmel on õigus oma infot edastada mingil kindlal ajahetkel. Vajalik on täpne sünkroniseerimine. TCP protokolli korral realiseeritakse multipleksimine erinevate portide kasutuselevõtuga. 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud Datagramm-võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige õigem valida. 4 Virtuaalahelatega võrgud - Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi marsruuti otsima. Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse
kihti kui "musta kasti," mis tagavad stabiilse võrguühenduse mille abil infot jagada. Transpordi ja madalama tasandi kihid on suures osas ükskõiksed spetsiifiliste rakenduskihi protokollide suhtes. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Mõlema andmeedastuse puhul on eesmärgiks edastada andmeid ühest punktist teise. Ühendusele orinteeritud andmeedastuse puhul on vajalik eelnev ühenduse loomine (handshaking). Selliseid ühendusi nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks. TCP protokoll on just selline transporditeenus ning tagab usaldusväärsuse kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb voo ja ülekoormuse kontrolliga. Selline teenus töötab võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordikii tasemel. TCP-d kasutavad HTTP (web), FTP(File Transfer), Telnet(Remote login), SMTP(email). Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Selliseid võrke
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28
Slowstart and CongWin=1 = W * MSS / RTT(B/s) W - RTT , MSS max segment size, RTT round trip time : 25. UDP user datagramm protocol , . , . , ( «»). , , , UDP , TCP IP . UDP , , . «» , UDP . : TCP , UDP DNS - 8 vs 20 TCP - UDP , UDP . 26. Datagramm and virtuaalahelatega vorgud - , . , . . , . , . : 1) . 2) . , , "" , , . . 3) . , , . - , , . .. , . . , . .. , , . 27. Marsuutimine - , , - . . . , ( ) .
Pärast multipleksimist võtab võrgukiht segmendi vastu, teeb sellest datagrammi ja annab oma parima (best-effort), et toimetada see vastuvõtjale. See toob omakorda kaasa selle, et pakettid võivad minna kaduma või siis saabuvad vastuvõtjale vales järjekorras ning siin tulebki mängu vigade avastamine ja kontroll. Transpordi kiht paneb kaasa checksumi headerisse, et vigasid avastada, aga neid ei parandata. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Analoogselt transpordikihiga pakub ka võrgukiht ühendusele orienteeritud (handshaking) ja ühenduseta (ilma handshaking'uta) teenust. Kuid siiski on võrgukihi puhul mõned erinevused: 1)Võrgukihi teenused on hostide vahelised ja nad pakuvad teenuseid transpordikihile, kuid transpordikihi teenused on protsesside vahelised ja nad pakuvad teenuseid rakenduskihile. 2)Võrgukihid pakuvad ühendusele orienteeritud VÕI ühenduseta teenuseid, aga mitte mõlemaid korraga
teisendab andmed transpordiks sobivale kujule; Edastajatranspordib signaali yhest kohast teise. Vastuvõtja- võtab signaali vastu ja objekti ja saadab vastuse TCP kanalisse>server sulgeb ühenduse>kasutaja saab vastuse>järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud teisendab arusaadavale kujule (analoog digital muundur). Adressaat - kasutab saadud andmeid. HTTP-l on kahte tüüpi sõnumeid: soov (request) ja vastus (response). Soov koosneb käsust (GET, POST, HEAD), HTTP 1.1 korral on Datagramm - võrkudes toimub marsruutimine sihtpunkti aadressi järgi. Iga paketi puhul otsustatakse eraldi, milline marsruut oleks kõige 4
edasi. Pärast multipleksimist võtab võrgukiht segmendi vastu, teeb sellest datagrammi ja annab oma parima (best-effort), et toimetada see vastuvõtjale. See toob omakorda kaasa selle, et paketid võivad minna kaduma või siis saabuvad vastuvõtjale vales järjekorras ning siin tulebki mängu vigade avastamine ja kontroll. Transpordi kiht paneb kaasa checksumi headerisse, et vigasid avastada, aga neid ei parandata. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Analoogselt transpordikihiga pakub ka võrgukiht ühendusele orienteeritud (handshaking) ja ühenduseta (ilma handshaking’uta) teenust. Kuid siiski on võrgukihi puhul mõned erinevused: 1. Võrgukihi teenused on hostide vahelised ja nad pakuvad teenuseid transpordikihile, kuid transpordikihi teenused on protsesside vahelised ja nad pakuvad teenuseid rakenduskihile. 2. Võrgukihid pakuvad ühendusele orienteeritud VÕI ühenduseta teenuseid, aga mitte mõlemaid korraga
..lülid?....allika ja sihtkoha vahel ei pruugi üldse mingit kontrolli teostada. Saatja: ● Kohtleb segmenti kui 16 bitist täisarvude jada ● Liidab segmendi sisu (paneb bitid paika) ● Pistab checksumi sinna UDP kastikese sisse Vastuvõtja: ● Arvutab kättesaadud segmendi checksumi ● Saatja checksum ja vastuvõtja checksum peavad kokku andma 1 jada, ehk checksum on summa inversioon. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Lilla kasukaga Pugile pühendatud küsimus. Datagrammvõrgud pakuvad võrgukihil ühendusevaba(UDP - connectionless) teenust. Virtuaalahelatega võrgud pakuvad võrgukihil ühendusega(TCP - connection, handhsaking) teenust. (vt küsimus 7, saad targemaks). Sm, see on võrgukihi analoog sellele. TCP ja UDP on ikkagi transpordikihi protokollid. Võrgukihis on meil host-to-host ühendamine, teenus mida pakutakse transpordikihile
Selle kõrval postkontoriprotokoll – klient/server protokoll, kus elektronposti sihtpunkti aadresse suudavad vahesõlmed leida tee, et nad kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i. sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. MIME omavahel ühendada. Ülekandesüsteemi kasutamine. 10. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud. e universaalsed internetiposti laiendused – kasutatakse selliste Liidestamine. Signaali genereerimine. Andmevahetuse haldus. Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub sõnumite vormindamiseks, mis pole ASCII tekstis, nii et neid Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus. Võrgustiku saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat oleks võimalik edastada üle Interneti
järjekorras. Connectionless ühendust ei looda. ,,Best effort" püüab antud tingimustel anda oma parimat. UDP on lihtsaim ja kiireim. Lühem segmendi päis. (8-baidine) Võrgus ei toimu koormuse reguleerimist! Seega võib võrgu umbe ajada. Kasutatakse DNS-is ja SNMP-s. UDP tegeleb vigade avastamisega (UDP checksum), aga mitte vigade parandusega, seda peaks tegema rakenduskiht. UDP-d kasutatakse lühikeste andmete edastamiseks. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Mõlemad on pakettkommutatsiooni alaliigid. VC puhul kasutatakse kanali identifikaatoreid. Datagrammvõrkudes peab iga pakett päises kandma sihtkoha- aadressi. 27. Marsuutimine + Optimaalse tee valimine. Peab olema korrektne, õiglane, lihtne, stabiilne (üritab jagada ressursse nii, et ei tekiks ummikuid), veakindel, optimaalne ja efektiivne. Jõudluse kriteeriumid: lõikude arv( mitu võrgusõlme on teekonnas, number of hops),
Puudub ka garantii, et segmendid saabuvad õiges järjekorras ja et ei saadeta topeltsegmente. // EHK See on connectionless ei toimu handshaking'ut. // Võrgu aplikatsioonid mis soovivad aega kokku hoida ja mis edastavad suhteliselt väikse koguse andmeid võivad eelistada UDPd TCPle. Antud protokolli kasutatakse ka multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet, kuna pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta. 26. DATAGRAMMVÕRGUD JA VIRTUAALAHELATEGA VÕRGUD ==> Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede ,,parimat võimalikku teed pidi". Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. ( EHK mingit kõne seadistamist võrgukihis ei ole. Ei ole kindlat ühendusteed otspunktide vahel. Pakette edastatakse kasutades sihtkoha hosti aadressi
Puudub ka garantii, et segmendid saabuvad õiges järjekorras ja et ei saadeta topeltsegmente. // EHK See on connectionless – ei toimu handshaking’ut. // Võrgu aplikatsioonid mis soovivad aega kokku hoida ja mis edastavad suhteliselt väikse koguse andmeid võivad eelistada UDPd TCPle. Antud protokolli kasutatakse ka multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet, kuna pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta. 26. DATAGRAMMVÕRGUD JA VIRTUAALAHELATEGA VÕRGUD ==> Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat võimalikku teed pidi“. Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. ( EHK mingit kõne seadistamist võrgukihis ei ole. Ei ole kindlat ühendusteed otspunktide vahel. Pakette edastatakse kasutades sihtkoha hosti aadressi.
Multipleksimine- ühenduse tarbeks ressursi jagamine. *FDMA- sageduspõhine(sagedust jagav ühispöördus)(kõik kasutajad samal ajal kasutavad kanalit, igale kasutajale oma sagedusala) *TDMA- sagedusala ühine, ajapõhine ühispöördus(igale kasutajale antakse kindel aeg, mille jooksul tema tegeleb info jagamisega/vastuvõtmisega) *CDMA- koodipõhine, info varustatakse koodiga. Vastu võetakse info, mille kood klapib. 11. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud Pakettkommutatsiooni puhul marsruutimine(eesmärgiks on pakettide liigutamine ruuterite vahel algpunktist sihtpunkti): * datagrammvõrgud – kogu aeg otsustatakse, mis teed valida. Teise osapoole hinnang(TCP/IP). Sihtpunkti aadress määrab järgmise sammu(hop). Teekond võib muutuda ka ühe sessiooni vältel(analoogiks on autoga sõitmisel tee küsimine) * virtuaalahelagea võrgud – alguses seatakse marsruut paika, mis püsib kogu ühenduse
TCP korral. UDP kontrollkoodi arvutamine käib nii, et võetakse paketti, kui 16 bitiseid kahendarve, bitid liidetakse kokku ja lõpus nullid tehakse ühtedeks ja ühed nullideks ning see inverteeritud summa ongi kontrollkoodiks. See saadetakse vastuvõtjale ning vastuvõtja liidab reeglite järgi kokku ja saab inverteeritud kontrollsumma ja kui klapib, siis tulemuseks peavad olema kõik ühed. See tähendab , et kontrollkood klappis. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud Pakettedastusel on kahte sorti edastusviise: 1) Puhas pakettedastus (datagramm võrgud) Iga pakett liigub omaette ehk pakett on sõltumatu üksus. Kui pakett jõuab ruuterisse kohale, vaadatakse paketi päist ja seal on kirjas, kuhu sihtpunkti ta jõudma peab. See tähendab seda, et marsruut on paika panemata ja igal ristteel võetakse vastu otsus ehk iga pakett marsruuditakse igas võrgusõlmes eraldi. Kui fail koosneb kolmest paketist, siis iga pakett võib eri
annaabi.ee 
