aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks Lehekülgedega virtuaalmälu Peaaegu kõik virtuaalmälu rakendused jagavad rakendusprogrammi virtuaalaadresside ruumi lehekülgedeks; lehekülg on plokk järgnevaid virtuaalmälu aadresse. Lehed on tavaliselt vähemalt 4 KiB (4 × 1024 baiti) suuruses ja süsteemid suurte virtuaal
kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid 3 Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. 4 Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr 2. Virtuaalmälu realiseerimine Virtuaalmälu saab realiseerida kahel viisil: Lehekülgede laadmine nõudmisel (demand paging)
aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. 18. Püsimälu - ehk ROM (read only memory) on mälu liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes (näiteks elektroonilised mänguasjad). Vastupidiselt operatiivmälule ehk RAM-ile ei ole ROM haihtuv mälu, mis tähendab, et info säilib ka siis, kui puudub elektritoide. See võimaldab kasutada ROM-i tarkvara
ja lippude register. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) Virtuaalmälu on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Selle eesmärgiks on suurendada mäluaadressite ruumi, mida programm saab kasutada. Jaotatud lehekülgedeks, ja kui neid on vaja siis kopeerib süsteem need põhimällu ja need muutuvad reaalseteks. Lehekülgedeks jagamine: lahutatakse porgammis kasutatavad virtuaalaadressid füüsilistest aadressitest. Programmi täitmise ajal virtuaal -> füüsiline, lk nr füüsiliseks + koos nihkega lk sees füüsiline aadress. Segmenteerimine: virtuaalne aadressiruum jagatakse segmentideks. Toimub tarkvaraliselt. Segmendid on eri suurusega ja laetakse sinna kus on ruumi. Keerukam ja aeganõudvam kui lkdeks jagamine. Optilised mäluseadmed Optilistel ketastel on magnetketate ees märgatavad eelised. Ei ole vaja
programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalmälu organiseerimiseks kasutatakse kolme mehanismi: Lehekülgedeks jagamine. Seda kasutatakse virtuaalmälude juures, kus mälu jagatakse fikseeritud suurusega lehekülgedeks. Programmi täitmise ajal teisendatakse automaatselt kasutajale nähtamatult virtuaalsed aadressid füüsilisteks aadressideks. Virtuaalne leheküljenumber transleeritakse füüsiliseks leheküljenumbriks ja koos nihkega lehekülje sees moodustavad nad füüsilise
Seevastu, kui kasutada virtuaalmälu, kopeeritakse põhimällu ainult need programmi osad, mida antud ajahetkel programmi tööks vajatakse. Seeläbi ei tule programmil töö käigus mälust puudust. Virtuaalmälu organiseerimiseks kasutatakse 3 mehhanismi: 1. lehekülgedeks jagamine 2. segmenteerimine 3. segementeerimine lehekülgedeks jagamisega 16.1. Lehekülgedeks jagamine Mälu jagatakse fikseeritud suurusega lehekülgedeks. V juures lahut teineteisest programmis kasutatavad virtuaalaadressid füüsilistest aadressidest, millega viidatakse tegelikult sõnadele põhimälus. Programmi täitmise ajal teisendatakse automaatselt kasutajale nähtamatult virtuaalsed aadressid füüsilisteks aadressideks. Olgu näiteks kogu aadressiruumist laetud põhimällu 4K suurune lehekülg, mis hetkel on virtuaalse aadresside vahemikus 4096 kuni 8191. Vajadusel laetakse välismälust põhimällu mõni teine lehekülg, mida tarkvara vajab. Lehekülje maht on fikseeritud (näites 4096 sõna) (Joonis 5
peab arvuti suhtlema kõvakettaga ja seda aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne Sünkroonne siin clock reguleerib, millal andmed loetakse Asünkroonne siin Siinitsükkel = 'mälu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse sünkrosignaal, mille peale paneb mälu andmed valmis. Kui andmed käes, saadab protsessor teise sünkrosignaali, mis eelmised maha võtab.
mehhanism oli programmeerijale nähtav. Virtuualmälu mehhanism teeb seda kõike automaatselt riistvaras ja tegevus pole programmeerijale nähtav. Virtuaalmälu korral seotakse oluliselt suurem virtuaalse mälu ruum väiksema füüsilise põhimälu ruumiga. Lehekülgedeks jagamist kasutatakse virtuaalmälude juures, kus mälu jagatakse fikseeritud suurusega lehekülgedeks. Virtuaalmälude juures lahutatakse teineteisest programmis kasutatavad loogilised aadressid ehk virtuaalaadressid füüsilistest aadressidest, millega viidatakse tegelikult sõnadele põhimälus. Programmi täitmise ajal teisendatakse virtuaalsed aadressid füüsilisteks aadressideks, virtuaalse lehekülje number transleeritakse füüsiliseks lehekülje numbirks ja koos nihkega moodustavad nad lehekülje füüsilise aadressi. Virtuaalne mälu võimaldab suurendad aadressi järkude arvu, mida tarkvara kasutab ehk virtuaalmahtu. Samas laetakse põhimällu aeglasemast välismälust infot lehekülgede kaupa
Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega. Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem irtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks. Kõvaketas (Hard Disk) programmide ja failide hoidmiseks kasutatav hermeetilisse kesta monteeritud magnetketas, enamasti mitme salvestuspinnaga. Nimetus "kõvaketas" tuleb sellest, et erinevalt "pehmetest"
aeglasemalt programm töötab. Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega .Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks. 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). vastatud 27nda küsimuse juures. 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed Põhimõte
annaabi.ee 
