Nt kuradi väljakutsumise vältimiseks kasutati varjunimesid, smuti teistele olenditele, kellega ei tahetud tegemist teha, nt hunt. 7. Irdhing. Hing tahab ihust irduda selleks, et saada teateid muust maailmast, puutuda kokku teistega, nt "sina seisad ikka minu südames". Nõia hinge lahkumine võis olla ka kasuks kellegi ravimisel vms. Peamiselt siskin meie usundeis on lahkuv hing halba tegemas, käib pinajaks, tuulispeaks, samuti vedajaks ja tulihännaks, isegi virmaliseks ja hundiks. Hing irdub ihust tulihännana, tulesädemena. Virmalised ja ka meteoriidid olid hingede rändamised. 8. Hingeloom. Naha või mõne kehaosa iseeneslik värisemine - hingeloom tegutseb, elulutikas. See tuleb tavaliselt nähtavale siis, kui inimene ise magab. Nagu elavate nii ka surnute hinged esinevad loomakestena. Hinge-liblikas. Hingeloomana esineb sageli puuk, keda kutleti kurjade inimeste või nõidadena, kes tahavad teha kahju. Kadakaga
Selle vältimiseks kasutatakse igasugu varjunimesid võsavillem jne. Varjunime mainimine ei kutsu olendit ennast kohale. Irdhing Hing võib irduda ihust. Selleks, et teateid saada muust maailmast ja puutuda kokku teistega. Hing lahkub ihust peamiselt pahatahtlikel eesmärkidel. Alatasa käiakse luupainajaks, et kiduma panna keegi inimene või tema loom, või käiakse tuulispasaks rikkumas teiste heina või vilja või hankimas endale teise vara, samuti käiakse tulihännaks, virmaliseks ja hundiks Hing võib ihust irduda ka hingelooma kujul. Hingeloom tuleb ihust nähtavale tavaliselt ikka siis, kui inimene ise näib magavat. Magaja suust tuleb välja liblikas, mesilane, kärbes, parm, sitikas, ussike, hiireke, linnuke, puuk jne. Kui mõni aga selle keha, kui hing hingeloomana väljas on, ümber pöörab, siis on hingel raskusi sisse tagasi saamisega ei leia väljumise kohta ülesse. Ka surnute hinged võivad esineda hingelooma kujul. Siirdhing