Gleitmani raamtumaterjal
emotsioonid aga tagajärjeks. Näiteks kohtumisel ohtliku loomaga päästetakse meie organismis valla sellele
vastavad reaktsioonid (südamepekslemine, jooksupanek) ja need ajendavad omakorda emotsiooni kartuse.
Selle teooria järgi me tunneme kurbust, kuna nutame või oleme vihased, kuna lööme kedagi.
Walter Cannon osutas James-Lange teooria nõrkadele kohtadele. Ta rõhutas, et kuigi virgutavatele stiimulitele
võib meie keha reageerida küllalt sarnaselt, võivad sellele vastavad emotsioonid erineda ja seda laiades piirides.
Cannon tõi näiteks väga erinevad emotsioonid raevu ja hirmu, mida samas võivad valla päästa peaaegu
ühesugused stiimulid.
Emotsioonide ilmnemine võib olla ka autonoomne. Näiteks kui katsealustele süstiti adrenaliini, tundsid kõik
reaktsiooni oma kehas (pulsi sagenemine, erutusvärin, peopesade higistamine). Vastavalt James-Lange teooriale