BUDISM AJALUGU · Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias · Tekkis vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile · Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu) · Ajaarvamist loetakse Buddha virgumisest, 543. a. eKr · Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses ÕPETUS · Eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine) · Meie oma ,,mina" ja asjade väline külg on vaid meelepete ja illusioon (maaja, maya), mis eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab · Neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha) 2. Kannatusel on põhjus (avidya, teadmatus) 3. Kannatusest (sh. samsaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja
õnnistussõnad, käepael talismaniks jne). Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Ajaarvamist loetakse theravaadas) Buddha virgumisest (543 eKr). Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Bhutanis, Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm.
talismaniks jne). Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõppematu sõlm. Püha lause (mantra): ,,O(o)m mani padme hu(u)m? (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Budhha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Ajaarvamist loetakse Buddha virgumisest (teistel andmetel tema nirvaanasse minekust), 543. a. eKr (theravaadas). Levik Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Budism jõudis Hiinasse Lääne-Han dünastia ajal (206 e.Kr - 24 A.D.) ja saavutas oma leviku
budade õpetusi. Lisaks on erakbudad, kes j õuavad virgumiseni aga kellelegi sellest ei räägi. On ka taevased budad, teatud v ägede kehastused, millel pole ajalooliste isikutega mingit pistmist. · Kui buddha oli virgunud, hakkas ta jutlustama: Dharmaratta p öörlema/veeremapanek õpetas nö kesktee õpetust. Ohjeldamatu elu nautimise ja liha suretamise vaheline tee. Oma kogemuse virgumisest s õnastas ta nelja õilsa tõena: 1)Õilis tõde kannatusest viis isiksuse moodustajat valmistavad kannatusi. Inimine koosneb viiest elemendist ja moodustub tunnetest, teadmistest, soovidest jne ja need p õhjustavadki kannatusi. 2)Õilis tõde kannatuse põhjusest Kannatuse põhjus on janunemised, soovid, tahtmine, ihkamine. 3)Õilis tõde kannatuse vaibumisest
Rahvabudism ei pruugi seada piiranguid toiduvalikule ega muudele igapäevaelu kommetele. Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Ajaarvamist loetakse theravaadas) Buddha virgumisest (543 eKr). Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Bhutanis, Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinvalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb