virgeseisundi hoolimata sellest, et meeleelundid oli ilma vastava stimulatsioonita. Minatunde puudumisel poleks me suutnud oma ellujäämist tagada. Et maailma kaardistamine toimuda saaks, peab olema lähtepunkt, milleks sai inimene ise või tema mina. Damasio järgi vajavad teadvuse kõrgemad tasemed pigem kestvaid kujundeid (ehk püsimälu), mida saaks igal hetkel taastada, kui lihtsalt virgeseisundit tagavaid põgusaid kujundeid. Inimeste suur aju ning pikaajaline mälu tegid võimalikuks teadvuse kõrge taseme, mis lubab inimestel oma tegevuse suunamiseks nii minevikku kui ka tulevikku kasutada. Mahukas püsimälu lubab inimestel otsuste langetamisel toetuda oma salvestatud kogemustele. Ka saavad inimesed otsustamisel kasutada teiste inimeste salvestatud kogemust. Samuti oli ja on inimestele oluline kasutada mitmeid alternatiivseid võimalusi peaaegu samaaegselt. Seda funktsiooni täidab
Tulemuseks on lämbumine hingamisliigutuste peatumise tõttu. Dopamiini puudusega aju liigutusi juhtivates piirkondades seostub Parkinsoni tõbi. Aju liigtundlikkust dopamiinile peetakse üheks võimalikuks skisofreenia põhjuseks ja dopamiini antagonisti kloorpromasiiniga on katsetatud skisofreenia ravimist. Valuretseptorite neurotransmitterid kannavad nimetust endorfiinid (endogeensed morfiinid). Samalaadsed ained kujutavad endast ka analgeetikume (valuvaigisteid). Inimese virgeseisundit on võimalik stimuleerida noradrenaliini agonisti amfetamiiniga, mis kuulub dopinguainete loetellu. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 13 Refleksid Refleksid on organismi automaatsed reaktsioonid keskkonnast saabuvaile stiimulitele. Refleksid on jaotatavad tingimatuteks ja tingitud refleksideks. Tingimatut refleksi kirjeldas esimesena Rene
annaabi.ee 
