jõuavad ajju ühel ajal, tekib teave, et kaks omadust kuuluvad ühele asjale.) igasugune teadvustamine on seotud teatud tahtelise pingutusega : mitte kõik ajus toimuvad sündmused ei jõua teadvusse; teadvus eeldab mälu; teadvus on tihedalt seotud tähelepanuga, mida iseloomustab esmajoones valivus. Põhineb: erutus pidurdus protsessidel Teadvuse 3 põhilist komponenti: 1) närvistruktuur; 2) energia; 3) informatsioon Teadvuse norm. seisund on virgeseisund, ööpäeva jooksul kõigub virgeseisund- uneseisund. Teadvuse SELGUSE ALANEDES: Tegelikkuse analüüs ja süntees nõrgenevad; Desorienteeritus ajas, kohas, ümbritsevates isikutes; Mõtlemine ebajärjekindel, fragmentaarne, laialivalguv; Jooksvate muljete meeldejätmine mällu on puudulik TEADVUSE SELGUSE KVANTIT.HÄIRED: Obnubilatsioon teadvuse hägunemine (äkki ei mäleta) Somnolentsus - haiguslik unisus (taipamishäire, mälu alanenud) Soopor e
Ka Hatfield ja Rapson (1993) eristasid kirglikku armastust ja sõbraarmastust. Kirglik armastus on intensiivne emotsionaalne seisund, mis on tuvastatav segaste tunnetega, nagu õrnus, seksuaalsus, vaimustus, valu, ärevus, rahuldus, altruism ja armukadedus. See on defineeritud kui: Intensiivne vajadus kuuluda kokku teisega. Vastastikust armastust seostatakse rahulduse ja ekstaasiga, vastamata armastust aga tühjuse, ärevuse või lootusetusega. Sügav psühholoogiline virgeseisund. Kirgliku Armastuse Skaala loodi selleks, et hinnata kognitiivseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke kokkusattumisi armastuse korral (Hatfield ja Specher, 1986). See sissekanne puudutab kirglikku armastust. Sõbraarmastus on vähem intensiivne emotsioon, ühendades sõbralikku kiindumust ja sügavat kokkukuuluvustunnet. Seda iseloomustab sõprus mõistmine ja mure teise heaolu pärast. Sõbraarmastus on kiindumus, mis inimesed tunnevad nende vastu,
Sümptom üksikhälve üksikus psüühilises funktsioonis Sündroom mitme sümptomi patogeneetiliselt seotud kompleks Psüühiliste haiguste fenomenoloogia käsitlus psüühiliste haiguste avaldumiskujudest Psühhiaatriline nosoloogia psüühiliste haiguste uurimine ajalises dünaamikas Psüühilised funktsioonid: teadvuse seisund, orientatsioon, tähelepanu- ja keskendumisvõime, mälu, intellekt, tajumine, mõtlemine, tundeelu, tahteelu, kihud Teadvuseseisundid obnubilatsioon(virgeseisund vaheldub unisusega), somnolentsus(haiguslik unisus, sõnaline kontakt võimalik), soopor(uimus,sõnaline kontakt võimatu), kooma-teadvsetus Teadvushäirete sündroomid teadvuse seisundi häirumine psüühilise aktiivsuse alanemine, kvalitatiivne häirumine Psüühiline eraldumine ümbrusest, desorientatsioon, mõtlemise inkoherentsus, mäluhäired Deliiriumi sündroom teadvus hägunenud, rohkesti liikuvaid illusoorseid meelepetteid,
20.sajand mehhanistlik mudel. 20.saj lõpp: biopsühhosotsiaalne mudel e tervik. Haigus võib kasvada välja kuskilt psüühikast. Stressi mõiste. Stress kui kohastumuslik nähtus. Kohastumine uute olukordadega. Iseloomustatav vastumeelsuse või negatiivsete tunnete või meeltega. Osa uurimusi näitab, et stress on positiivne.Osa uurijaid rõhutab, et stress on samaaegselt bioloogiline ja psühholoogiline aktivatsioon ja seega me räägime emotsioonist. Stressi on kirjeldatud ka kui üldine virgeseisund,mis on tekkinud stiimulite kõkkupõrkel. Stress kui stiimulit ja reaktsiooni hõlmav protsess; kui spetsiifilist ja mittespetsiifilist reaktsiooni ohule. Stress kui evolutsiooniline nähtus: mida paremini hakkama saad, seda tugevam oled. Stress on negatiivne emotsionaalne kohemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud kas stressi olukorra muutmisele või selle mõjuga kohanemisele (Baum, 1990). Eustress hea stress
annaabi.ee 
