Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda/salvestada. Võimaldab neuronite pikkade jätketega kuju. Lühemad jätked dendriidid võtavad signaale retseptorilt. Pikemad jätked- neuriidid- juhivad närviimpulsse rakkudesse. Sünapsid kohad, kus neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab edasi närviimpulsi. Enamasti keemilised. Närviimpulsi neuriidi lõppu jõudmisel, eristatakse virgatsainet. Kui pidurdavaid signaale rohkem, siis impulssi ei edastata, vastsel juhul genereerib rakk närviimpulsi.
DOPAMIIN Vastutab tuju, unetuse, isu (enamus seedetraktis) eest. SEROTONIIN Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Elektriline sünaps ergastatakse naaberrakk elektrilise laengu edasiandmise teel. Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks virgatsainet ehk neurotransmitterit. Närvilõpmesse saabuv aktsioonipotentsiaal põhjustab ülekandeaine eritumise rakkudevahelisse sünaptilisse pilusse. Selle tulemusel avanevad järgmise närviraku dendriidis tavaliselt Na-kanalid, mis annab uues närvirakus edasi elektrilist signaali. Tingitud refleks Tingimatu refleks Antud refleksid on muutlikumad ja võivad Kaasasündinud reaktsioonid, mis on kergemini kaduda
Keemilise sünapsi ehitus: 1)Presünaps- ühe närviraku aksonipoolne ots, sisaldab virgatsaineid ehk mediaatoreid. 2)Sünapsipilu-Väike vahe, mis on närvirakkude vahel. 3)Postsünaps- Teise närviraku dendriit, seal asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorid. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis: 1. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, siis eritatakse sünapsipilusse virgatsaineid. 2. Kui piisav hulk virgatsainet on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. SISENÕRENÄÄRMED-Organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid: · Reguleerivad organismi ainevahetust · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne · Hormoonidel on erinev toimeaeg · Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega Hüpotaalamus Hüpotaalamuses produtseeritakse kaht tüüpi hormoone:
3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Luku ja võtme metafoor sünaptilises Sünaptilise ülekande avastamine närviülekandes { Sir Charles Sherringtoni { Virgatsainet säilitatakse refleksiuuringud (1906) sünaptilistes põiekestes { Erutuse ajaline ja { Närviimpulsi mõjul ruumiline liitumine ning vabaneb see
elektrilise impulsi. · Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Sünaps on koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. Närvierutus ehk elektriliste potensiaalse vahe muutus. Kahe neuroni suhtlemine toimub läbi sünapsi ja on keemiline. Virgatsaine võetakse vastu teise neuroni retseptorite pool(mis on virgatsainete suhtes tundlikud) Sünaptiline põieke säilitab virgatsainet. See kõik toimub aktsioonipotensiaali jõudmisel närvilõpmesse 1. Säilitatakse virgatsaine põiekestesse 2. Põiekesed sulanduvad rakumembraani 3. Selle tulemusel pääsevad virgatsained sünaptilisse pilusse · Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise käigus.
Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus. Meeleorganid transformeerivad ärrituse energia organismi enda energia vahendusel tekkivateks närviimpulssideks, mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni. Selleks on tarvis teatu hulka teatud piisava tugevuse ja kvaliteediga närviimpulsse, mis on võimelised piisavalt rutama aju kindlate piirkondade töötlusmehhanisme 29. Kuidas virgatsained ajus toimivad )seleta skeemil)? Virgatsainet säilitatakse sünaptilistes põiekestes. Närviimpulsi mõjul vabaneb see sünaptilisse pilusse. Postsünaptilisel rakul on retseptorid mitme virgatsaine jaoks. Virgatsaine ühineb retseptoriga nagu lukk võtmega. Virgatsained toimivad kahel põhilisel viisil. Mõnedes sünapsides muudavad retseptoritele seotud virgatsainemolekulid närviraku membraani läbilaskvust ioonidele. Sellega muutub otsekohe neuroni membraani potentsiaal ja seega ka erutuvus. Teine tee on kaudsem virgatsainest
juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga j aannab närviimpulsi edasi järgmisel rakule. Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorite ehk virgatsainet. Kui piisav hulk mediaatorit on difundeerunud teise raku retseptoritele, muutub selle raku seisund rahuoleku rakus genereeritakse närviimpulss või vastupidi, aktiivses rakus pidurdab mediaator erutuse. Bioloogia kontrolltöö Villu Oluline osa närvikoe talitluses on neurogliial rakkudel, mis ümbritsevad neuroneid. Need toetavad närvirakku ja kaitsevad neid ebasoovitavate ainete eest.
väsimus, kurbus, pettumus, apaatsus, igavus, viha, Paul Ekman põhiemotsioonide avastaja Põhiemotsioonid on: 1.õnnelikkus 2.üllatus 3.kurbus 4.hirm 5.viha 6.vastikus Kõikides kultuurides tõlgendatakse põhiemotsioone ühtemoodi. Dopamiin See on aine, mille kaudu hallid ajurakud omavahel suhtlevad. Osaleb meie ärkveloleku reguleerimises ja tähelepanu suunamises Suurendab uudishimu õppimisvõimet ning fantaasiat ja loovust. Dopamiin on tahtmise molekul, aju vabastab seda virgatsainet alati siis, kui me midagi või kedagi ihaldame, tema mõju all tunneme end optimistlikult ning tulvil eneseusku. Tundmuste funktsioonid Hindav funktsioon väljenduvad hinnangutes (uhkus, pahameel, armastus) Ajendav funktsioon ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele. Tähelepanu suunamine see, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlasi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt.
tegevuspotentsiaal. Pidurdusneuronid suurendavad rakumembraani polariseeritust veelgi ja hoiavad sellega teise neuroni ärgastumise ära. Mõned neuronid suhtlevad tihedate rakkudevaheliste ühenduste kaudu ka elektriliselt. Mitte kogu närviteabe keemiline edastamine ei ole sünaptiline. Mõned ajutüves paiknevad tuumad hoiavad ulatuslikke piirkondi eesajus enda kontrolli all aksonitega, mis piki kulgu kohati laienevad ja vabastavad virgatsainet. Viimane imbub ajukoes laiali ja erutab kõiki ettejäävaid neuroneid, millel asuvad seda virgatsainet äratundvad retseptorid. Nii suudab isegi ühestainsast neuronist vallandunud tegevuspotentsiaal mõjustada silmapilk ajukoore närvirakke otsmikusagarast kuklasagarani. Selline mehhanism osaleb püsiva tähelepanusäilitamisel ja tähelepanufookuse vahetamisel. · Mis on neurotransmitter? Neurotransmitterid e virgatsained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali
Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul ühendus tuhandete teiste närvirakkudega. Närvirakkude omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks, koosneb presünaptilisest närvilõpmest, sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest rakust, mis võib olla kas närvi- või lihasrakk. Presünaptilises närvilõpmes sisalduvad säilituspõiekesed, milles talletatakse keemilist ülekandeainet e. virgatsainet. Närviimpulsi jõudmisel ühe närviraku närvilõpmetesse vabaneb virgatsaine rakkude vahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate retseptoritega valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela. Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks. Iga närvirakk on oma lõpmete kaudu ühenduses teise närvirakuga. Virgatsained
südame-vereringe & siseelundite tööd ; monoamiid. 9 DA : mida suurem närviaktiivsus, seda rohkem on metaboliite ajus. Seotud motivatsioonilised & sarrustusega seotud protsesside, skisofreeniaga ning liigutuste algatamine & koordinatsioon ; monoamiid 10 5-HT on peamiselt ajutüve raphe-tuumades, kust lähtuvad ülenevad & alanevad juhteteed ; projektsioonid kattuvad osaliselt limbilises alas noradrenergiliste projektsioonidega, kus need kaks virgatsainet ilmselt reguleerivad ärgastust. 11 Glu (& asparsaat) : mitte-essentsiaalsed & kõige arvukamad AH-d imetaja ajus. Neil puudub spestiifilisus. Glutamaat on peamine kiire erutus- AH selgroogse ajus. Nende peamine erinevus klassikalistest aminohapetest on koostöö astrotsüütidega 12 H on biogeenne amiin, sünteesitud aminohappest. Retseptorid on kõik G-valguga seotud. Ajusisesel manustamisel inhibeerib koore, ajutüve, seljaaju neuronite aktiivse ; aktiveerib hüpotalamust
(seedeorganid) verevarustus väheneb ja lihaste varustatus verega suureneb Tema aktiivsust iseloomustab ohustatud inimese näide: südame löögisagedus on suurenenud, hingamine on sage ja sügav, nahk on külm ja higine ning pupillid on laienenud. 9 Neurotransmitterid ja retseptorid. Atsetüülkoliin (ACh) ja noradrenaliin (NE) on kaks põhilist virgatsainet ANS-s. ACh vabaneb kõikidest ANS-i preganglionaarsetest aksonitest ja kõikidest parasümpaatilistest postganglionaarsetest aksonitest. Koliinergilised närvikiud – ACh-vabastavad kiud. Adrenergilised närvikuid – sümpaatilised postganglionaarsed aksonid, mida vabastavad NE. Koliinergilised retseptorid: muskariin, nikotiin. Asuvad: Motoorsel lõpp-plaadil (somaatilise närvisüsteemi sihtmärk); Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ganglioni
· Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul on ühendus tuhandete teiste närvirakkudega. · Närvirakkude omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks. · Sünaps koosneb presünaptilisest närvilõpmest, sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest rakust, mis võib olla kas närvi- või lihasrakk. · Presünaptilises närvilõpmes sisalduvad säilituspõiekesed, milles talletatakse keemilist ülekandeainet e. virgatsainet e. transmitterit. · Närviimpulsi jõudmisel ühe närviraku närvilõpmetesse vabaneb virgatsaine rakkudevahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate retseptoritega valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela. · Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks. · Iga närvirakk on oma lõpmete kaudu ühenduses teise närvirakuga
annaabi.ee 
