Virgatsainet säilitatakse sünaptilistes põiekestes. Närviimpulsi mõjul vabaneb see sünaptilisse pilusse. Postsünaptilisel rakul on retseptorid mitme virgatsaine jaoks. Virgatsaine ühineb retseptoriga nagu lukk võtmega. Virgatsained toimivad kahel põhilisel viisil. Mõnedes sünapsides muudavad retseptoritele seotud virgatsainemolekulid närviraku membraani läbilaskvust ioonidele. Sellega muutub otsekohe neuroni membraani potentsiaal ja seega ka erutuvus. Teine tee on kaudsem virgatsainest ergastatud retseptorire kuju muundub, see mõjutab järgmiste valkude omadusi närvirakus, mitmed ensüümid aktiveeruvad üksteise järel. Tulemuseks on kas oluliste valkude omaduste ja raku elutegevuse suhteliselt kiired muutused või pikaajalisemad muutused seetõttu, et tegevusse haaratakse transkriptsioonifaktorid valgud, millest sõltub geenide alusel valkude moodustamine ehk geeniekspressioon. 30. Loetle peaaju osad. Nimeta,mida nende funktsioonidest tead.
Tugeva ärevuse all arvatakse kannatavat 7 % USA elanikkonnast (Katz, 1990). Asjade selline seis on tinginud huvi ärevusevastaste ravimite loomiseks. Bensodiasepiinide hulgast on tuntud ärevuseravimiteks kloordiasepoksiid (Librium) ja diasepaam (Valium). Lisaks ärevuse alandamisele toimivad need rahustitena ja omavad lihaseid lõdvestavaid ning krampidevastaseid mõjusid. On üksmeel selles osas, et bensodiasepiinide mõju tuleneb GABA-st, sünaptilist ülekannet pidurdavast virgatsainest. GABA retseptoritega sidumisvõime suureneb bensodiasepiinide juuresolekul. Teisiti öeldes sõltub GABA tõhusus bensodiasepiini olemasolust. Järgnevalt avavad GABA retseptorid kloori ioonkanalid, mille tulemusena mitmes olulises ajupiirkonnas neuronite aktiivsus alaneb (Dykstra, 1992) ja tulemuseks on BIS-i aktiivsuse langus ehk käitumusliku pidurduse "lahtipidurdamine". Eeldatakse, et keha tekitab ka endogeenseid diasepiine, ehkki neid veel ei tunta.