Béla Bartók
suurendatud keelpillikoosseis. Solistide ja orkestripartiide keerukus ning
tämbripolüfoonia seavad siin orkestrandile ja dirignedile üsna kõrged nõudmised. Teos
on nii komplitseeritud, et kuigi maailma tunnustatuimad sümfooniaorkestrid on alati
pidanud auasjaks võtta Orkestrikonsert oma repertuaari, söandasid veel lähiminevikus
vaid vähesed sellega suurtel lavadel publiku ees välja tulla.
Bartoki viimaseks lõpetatud teoseks jäi 3. klaverikonsert (1945), Vioolakonserdi lõpetas
leukeemiasse surnud helilooja surnud helilooja eest tema sober, Ungari dirigent Tibor
Serlt
Kuigi Bartokit tuntakse peamiselt instrumentaalteoste loojana, on ta kirjutanud ka
vokaalmuusikat : laulutsükleid Ungari rahvaviiside ainetel ja koorikompositsioone.
Viimastest on tuntuim kantaat "Cantata profana" (1939) tenorile, baritonile, segakoorile
ja orkestrile.
Brtoki sitiili üldiseloomustus
Helilooja loomingulises käekirjas paistavad silma kolm üldisemat tunnusjoont: enamasti