Mihhail Kalasnikov Kirjeldus Relvast saab anda nii automaattuld kui ka sihikulist/üksiklaskudega tuld. Selle relva populaarsuse põhjuseks on konstruktsiooni kergus ja lihtsus ning suurepärane töökindlus, teda oli väga lihtne puhastada ja hooldada. Efektiivseks laskeulatuseks on 300m. Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU jne. Töö põhimõte Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu
Kalasnikovi käsirevald on levinud üle kogu maailma ning osad riigid on selle pildi ka oma riigi embleemi pannud. 1990-ks aastaks oli kirjanduse väitel 70 miljonit käsirelva tehtud. Põhjuseks, miks Kalasnikovi relvad on nii populaarsed on asjaolu, et M.T.Kalasnikov on välja töötanud niivõrd head relva omadused ning need kõik pannud ühte relva, mis tagavad suure efektiivsuse ja usaldusväärsuse lahingutes. Tööpõhimõte Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli
Relv oli võimeline välja tulistama kuni 600 lasku minutis. 5 Selle relva populaarsuse põhjuseks on konstruktsiooni kergus ja lihtsus ning suurepärane töökindlus, teda oli väga lihtne puhastada ja hooldada. On üks kasutatumaid käsirelvi maailmas. Automaatrelvast toodeti ka erivägede ja miilitsavariante, näiteks AKM, AKSU... Kalašnikovi automaat on kujutatud Zimbabwe ja Mosambiigi vapil. 4.Tööpõhimõte Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask.
haridussüsteem ja koolid. Sakslased oskasid ehitada ja nende käsutuses oli kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujad, millest eestlased kuulnudki polnud. Need piiramisrelvad andsid sakslastele suure eelise, mida oli näha juba Otepää kindluse vallutamisel. Linnus võeti kiiresti ära ja pandi põlema, samas oli see enne andnud eestlastele mitmeid kordi head kaitset. Vallutajatel olid ka käsirelvad ja muu lahinguvarustus juba üsna heal tasemel. Kasutati ambe, kus lastav keha vinnastatakse mehhaaniliselt ja millega on tunduvalt kergem ja kiirem lasta kui vibuga, odasid ning ogadega nuiasid. Rüütlid kandsid raskeid rõngasturvistikke, mille tõttu neid oli tunduvalt raskem haavata (,samas olid nad aga ka palju aeglasemad ja kohmakamad). Samuti oskasid ristisõdijad maid süstemaatiliselt vallutada, mis osutus neile väga kasulikuks. Eestlased olid samas valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Muidugi parandasid eestlased sõja käigus oma
900m/s ettenähtud märgi tabamiseks suurtelt kaugustelt. 4. Relvade jaotus tööprintsiibi järgi · ühelasulised e. lihtrelvad · automaatrelvad Automaattulirelva ümberlaadimine ja löögimehhanismi vinnastamine ning töölerakendamine toimub gaasiplahvatuse toimel. Täisautomaat lasud toimuvad kuni sõrm on päästikul; poolautomaat peale lasku viiakse küll tühi padrunikest välja ja ka uus padrun rauda ning vinnastatakse löögimehhanism, kuid lasu sooritamiseks on vaja vajutada päästikule (üksiklasud) 5. Tulirelva identifitseerimine Tulirelva saab identifitseerida: · pihtamislaengu või · padrunikesta järgi Vintraudset tulirelva identifitseeritakse kuuli ehitusliku tunnuste ja kuulile tulistamisel jäänud vindi välja jälgede järgi. Algul määratakse kuuli järgi relva grupikuuluvus (s.o liik, süsteem, mudel). Kuuli ehituslikud
osa gaase. Gaasikanalist jõuavad gaasid gaasikotta. Gaasikojas avaldavad gaasid survet gaasikolvile, mille surve mõjul hakkab lukuraam koos gaasikolvi ja lukuga tagasi liikuma. Tagasiliikumisel teeb lukk pöörde ning samal ajal haarab tõmmik kinni padruni põhjast ja eemaldab selle padrunipesast. Padrunikest saab löögi lukukojas asuvalt kesta väljaheitjalt, mille tagajärjel heidetakse tühi kest heiteava kaudu välja. Kui lukuraam koos lukuga liiguvad tagumisse asendisse, vinnastatakse kukk ning surutakse kokku taandurmehanism. Taandurmehhanismi mõjul hakkab lukuraam jälle ettepoole liikuma, viies järgmise padruni salvest padrunipessa. Tuleümberseaduri asendis R hoiab päästikuhoob kukke paigal. Kukk ei saa liikuda enne, kui uuesti vajutatakse päästikule. Kui vajutada päästikule, vabastatakse kukk ning kogu eelmainitud protsess toimub uuesti. Tuleümberseadur asendis A. Selgitage (vt joonist ????): üldine relva tööpõhimõte on sama nagu üksiklaskude puhul
annaabi.ee 
