9) sinihall luga Juncus inflexus 10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed 12) harilik kobarpea Ligularia sibirica 13) silmjärvikas Littorella uniflora 14) nõtke näkirohi Najas flexilis 15) mägilipphernes Oxytropis campestris 16) mägipiimputk Peucedanum oreoselinum 17) sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia 18) pisilina Radiola linoides 19) villtulikas Ranunculus lanuginosus 20) püstkivirik Saxifraga adscendens 21) püsiksannikas Swertia perennis SININE KOPSUROHI Pulmonaria angustifolia Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase SININE KOPSUROHI Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta)
Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised) LK2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), (käpalised) LK2 Harilik luuderohi (Hedera helix), (araalialised) LK2 Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 Arukäpp (Orchis morio), (käpalised) LK2 Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), (käpalised), hävinud Alpi võipätakas (Pinguicula alpina), (vesihernelised) LK2 Villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 Põhja-lipphernes (Oxytropis campestris), (liblikõielised) LK1 Mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), (lõikheinalised) LK2 Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola), (roosõielised) LK2 15 Jugapuu (Taxus baccata), (jugapuulised), LK2 Pihkane põisrohi (Silene viscosa), (nelgilised), hävinud Müügikeeld: Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), (käpalised) LK2
vajaliku inimmõju lakkamine, saastatus kemikaalidega, ärakorje ja tallamine, introduktsioon. I LK seadus Eestis 1935, 1936 20+6 taimeliiki. 1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, Valge tolmpea, Punane tolmpea, Mägi-kadakkaer, Taani merisalat, Lehitu pisikäpp, Rand-ogaputk, Lõhnav käoraamat, Harilik luuderohi, Harilik kobarpea, Arukäpp, Leeder-sõrmkäpp, Alpi võipätakas, Villtulikas, Põhja-lipphernes, Mustjas sepsikas, Tuhkpihlakas, Jugapuu, Pihkane põisrohi. Müügikeeld: Kaunis kuldking, Siberi võhumõõk, Näsiniin, Talvik, Karukold, Niidu-kuremõõk. Looduskaitseseadus 2004, 3 kategooriat kaitstavaid liike: I kõik leiukohad kaitse alla, II 50% leiukohtadest kaitse all, III 10% leiukohtadest kaitse all. I kategooria, kõige rangem, 31 soontaimeliiki ja 4 samblaliiki. N: haruline vtmehein, virgiinia võtmehein, muda-lahnarohi, karedahambane osi, põhja-raunjalg,
7. Ohustatud ja haruldased taimed Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, Valge tolmpea, Punane tolmpea, Mägi-kadakkaer, Taani merisalat, Lehitu pisikäpp, Rand-ogaputk Lohnav käoraamat, Harilik luuderohi, Harilik kobarpea, Arukäpp, Leeder-sormkäpp, Alpi voipätakas, Villtulikas, Pohja-lipphernes, Mustjas sepsikas, Tuhkpihlakas, Jugapuu, Pihkane poisrohi 8. Soontaimede harulduse põhjused 1. Taksoni vanus ja evolutsioon 2. Koevolutsioon 3. Ökoloogia - kasvukoha spetsiifilisus - kaasaegse kliima moju - mullastiku tingimuste moju - spetsiifiliste ja üldkahjurite moju - konkurentsi voime 4. Inimkasutus 5. Paljunemisbioloogia 6
Lippmaa ja G.Vilbaste. Moodustati Looduskaitse Nõukogu (esimees T.Lippmaa) looduskaitse üldine juhtimine, maa-alade, veekogude ja objektide looduskaitseregistrisse kandmine jne. Esimesed kaitsealused taimeliigid: Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, valge tolmpea, punane tolmpea, mägi- kadakkaer, Taani merisalat, lehitu pisikäpp, rand-ogaputk, lõhnav käoraamat, harilik luuderohi, harilik kobarpea, arukäpp, leeder-sõrmkäpp, alpi võipätakas, villtulikas, mägi-lipphernes, mustjas sepsikas, tuhkpihlakas, jugapuu, pihkane põisrohi. Müügikeeld: kaunis kuldking, siberi võhumõõk, näsiniin, talvik, karukold, niidu-kuremõõk · Punased raamatud ja nende kategooriad 1949. a IUCN kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimistu. 1966. a ilmus esimene rahvusvaheline Punane Raamat 1979. a esimene Eesti Punane Raamat (Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon) 1982
Lippmaa ja G.Vilbaste. Moodustati Looduskaitse Nõukogu (esimees T.Lippmaa) – looduskaitse üldine juhtimine, maa-alade, veekogude ja objektide looduskaitseregistrisse kandmine jne. Esimesed kaitsealused taimeliigid: Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, valge tolmpea, punane tolmpea, mägi- kadakkaer, Taani merisalat, lehitu pisikäpp, rand-ogaputk, lõhnav käoraamat, harilik luuderohi, harilik kobarpea, arukäpp, leeder-sõrmkäpp, alpi võipätakas, villtulikas, mägi-lipphernes, mustjas sepsikas, tuhkpihlakas, jugapuu, pihkane põisrohi. Müügikeeld: kaunis kuldking, siberi võhumõõk, näsiniin, talvik, karukold, niidu-kuremõõk Punased raamatud ja nende kategooriad 1949. a – IUCN kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimistu. 1966. a – ilmus esimene rahvusvaheline Punane Raamat 1979. a – esimene Eesti Punane Raamat (Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon) 1982
II kategooria: roomav akakapsas (Abruka saarel), varju-püsikluste (puudub Lõna- ja Kesk- Eestis), uimastav varesputk (Abruka saarel), laialehine nestik (Ida- ja Loode-Eestis), vahelmine lõokannus (Harjumaal, Saaremaal, Kagu-Eestis), mets-aruhein (üle Eesti), luuderohi (Saaremaal, Hiiumaal), pehme mesihein (Harjumaal), must seahernes (Lääne-Eestis), väike käopõll (üle Eesti), austria roidputk (Kagu-Eestis), villtulikas (Ida-Virumaal), salutulikas (Saaremaal), harilik jugapuu (saartel ja Lääne-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis), lood-angervars (Lääne-Eestis, Viljandimaal), padukannike (Lääne-Virumaal) III kategooria: karulauk (v.a. Kesk-Eestis), kaunis kuldking (üle Eesti), vööthuul sõrmkäpp (üle Eesti), harilik näsiniin (üle Eesti), laialehine neiuvaip (üle Eesti), roomav öövilge (üle Eesti), mets-kuukress (v.a
annaabi.ee 
