ookeanides vaalad. Maailmas tuntakse 4000 liiki eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemegaloomad, keha on kaetud enamasti tiheda karvkattega imetjad on püsisoojased. Temperatuuri aitavad hoida karvkate ja keha hea varustamine hapnikurikka verega. Ojad arenevad esmalt emasorganismis pärast sündimist toidetakse emapiinaga. Kehakatted: nahk ja karvad õhuke näärmetega nahk on kaetud karvadega. Paljudel koosneb karvkate pealis ja villkarvadest. Jäsemed: neli jäset võimaldavad kiiresti liikuda ja sooritada raskeid liigutusi. Luustik: kolju, selgroog, roided ees ja tagajäsemelud. Hingamiselnd: suure sisepinnaga kopsud võimaldavad kiiresti hapnikul tungida verre ja süsihappegaasil verest eralduda. Vereringeelundid :4kambriline süda, vatsakeste vahel täielik vahesein, keha- ja kopsuvereringe. Seedeelundid: suuõõs, neel, söögitoru magu, sooltoru, pärak, seedenäärmed. Erituselundid: neerud soolestik kopsud osal ka nahk
Säsikiht kaitseb looma temperatuuri suurte kõikumiste puhul üle- ja alakuumenemise. Seepärast metsloomade karvad ja aborigeensete lambatõugude villkarvad sisaldavad alati säsikihti. Kuid villaste riietusesemete valmistamiseks kasutatav peen- ja poolpeenvill peab sisaldama võimalikult vähe säsikihti omavaid villkarvu. Sellest tingitult on hakatud villateaduses kasutama väljendit medullatsiooni protsent, mis näitab, kui suurel hulgal villaku villkarvadest esineb säsikihti e. medullat. Jämedama villaga lammaste vill, mida kasutatakse vaipade, mööbliriide tootmiseks võib sisaldada säsikihti omavaid villkarvu. Näiteks Austraalias on seatud vaibavillale järgmised kvaliteedinõuded: villkarva keskmine diameeter 36...40 µm; säsikihti mitteomavaid villkarvu vähemalt 40%, säsikihti omavaid villkarvu järgmiselt: üleminekuvillkarvu
annaabi.ee 
