30 60 elupäeva jooksul. Nakkuse ajal elutseb nahas 11 täiskasvanud emaslesta. Küpsed sügelislestad arenevad vähem kui 10% munadest 1014 päevaga. Siis on nad taas võimelised paarituma ja inimest nakatama. Klassikalised sügelised Sügeliskäigud on nähtavad peene pruunikaspunase joonena, mis ühendab sõlmekesi. Sügelisekäik on 2 mm pikkune, harva pikem. Võib olla sirge, siksakiline või kaaretaoline ning lõppeb nahapinnale tekkiva villikesega. Naha pinnal on näha see sümmeetrilise lööbena, väikeste, punaste ja sügelevate kühmudena, mis on vistrike või putukahammustuste sarnased. Tavaliselt tekivad need sõrmede vahele, randme ja küünarnuki siseküljele, kaenla alla ja vöö piirkonda, reite ja säärte sisekülgedele, suguelunditele, istmikule, naistel ka rinnale/nibule. Imikutel võib lööve levida ka pea, kaela, peopesade ja jalataldade piirkonda. Väga harva võib sügelisi esineda näo piirkonnas
· tihe perekondlik kontakt Epidemioloogia ehk haiguse levik · nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb · Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest · Sügelemine on tingitud organismi allergilisest reaktsioonist sügelislestadele, nende munadele ja väljaheidetele. · Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (ka peale sooja dussi). Naha seisundid · lööve (paapuliga algavad ning villikesega lõppevad sügeliskäigud) · Lööve ilmneb tavaliselt sümmeetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. · Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. · hallikas-pruuid, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke · Lastel võib mõnikord leida mädavillikesi, tavaliselt peopesades ja talla all.
Väga puhastel inimestel võib ninetatud elemente olla vähe ja enamasti paigutuvad nad üksikutena. Õiget diagnoosi aitab panna perekondlik anamnees - kui sügeleb mitu perekonnaliiget, on kindlasti tegemist sügelistega. 2. Sügeliskäigud on hallikad või naha värvi vaoharjataolised veidi kaarjad kõrgendikud pikkusega 0,5-1 cm. Sügeliskäigud on kergemini leitavad lastel, täiskasvanutel ei tule nad alati nähtavale. Paapuliga algavad ning villikesega lõppevad sügeliskäigud on täiskasvanul kergemini avastatavad sõrmede sisekülgedel naha vaatlusel luubiga. Sügeliskäigud tulevad paremini esile, kui peitsida nahka joodi või mõne muu värviva vedelikuga, kuna sügelislesta poolt kohestatud epidermis imab endasse rohkem värvainet. 3. Suuremad sõlmed ehk skabiese ektüümid Haige nahal esineb ka suuremaid sõlmi. Sellised elemendid esinevad tüüpilistel juhtudel meeshaigetel genitaalidel. 4