Äksi kihelkonna rahvarõivad
tükis - keset selga oli õmblus. Hõlma - ning küljeõmbluste vahele õmmeldi kiilud ehk
lõtused. Väga iseloomulikud olid lipiga ehk selja keskjoonel vööst allpool oleva lahtise
voldiga vatid.
Vatil oli peal kitsas püstkrae, hiljem tehtyi ka mahapööratud kraesid. Vatt äis eest vaheliti
kinni, oli nii ühe- kui kaherealisi vasknööpidega vatte. Põhja-Tartumaal tehti suveks ka
valgeid linaseid vatte, mis lõikelt sarnanesid villastega.
Pikk-kuub
Täisvillasest toimsest mustjaspruunist vanutatud kangast pikk-kuued olid põhiliseks sooja
andvaks ülerõivas, hõlmad kinnitati vööga. Kuube kanti aasta läbi, talvel tõmmati pikk-kuub
kasuka peale.
19.sajandil kanti Tartumaal händadega kuubesid, millel olid kaarjalt seljale ulatuvad
küljeõmblused, nii, et vööjoonelt algavad voldid ehk hännad jäid selja taha. Hännad pressiti
voldikimpudeks. Meeste pikale kuuele õmmeldi püstkrae