Seetõttu kõlavad Hortuse kontserdid ja salvestused värskelt, arusaadavalt ja jõuliselt - see on tänapäeva inimeste elav muusika. Nüüd juba enam kui 30 aasta jooksul on Hortus uurinud ja esitanud oma programmides Euroopa muusikat 8. kuni 20 sajandini: -gregooriuse koraal - orgaanumid - keskaegsed liturgilised draamad - hümnid ja motetid - franko-flaami koolkond - Itaalia Trecento-meistrid - 16. sajandi range polüfoonia - prantsuse sansoonid - itaalia madrigalid, frotollad ja villanellad - suur hulk süite renessansiaegsetest tantsudes üle Euroopa- varajased sonaadid ja vaimulikud suurvormid 17.- 18. sajandist - 20. sajandi heliloojate (sageli spetsiaalselt Hortusele loodud) muusika. Tänapäeva heliloojate teosed on ansamblile huvitavaks proovikiviks - tuleb ületada varasemate instrumentide mõningasi puudujääke häälestuse ja dünaamika koha pealt. Teisest küljest avardab see renessansspillide võimaluste ampluaad ja võimaldab uuel muusikal kasutada eriti kauneid,
Usuti ka, et muusikal on maagiline vägi mõjutada inimesi, asju ja nähtusi nii siin- kui teispoolses maailmas. Meil kasutatav sõna muusika on pärit Vanast Kreekast (musike) ning tähistas seal muusade kunsti, kus olid ühendatud nii sõnakunst (laul), pillimuusika kui ka tants. See muusika õpiti tavaliselt selgeks nootide abita. Üsna ammu on vahet tehtud elanike erinevate rühmade laulude vahel (rüütlilaulud, villanellad jm), pannes tähele ka lihtsama rahva hulgas levinud laule (nt ladinakeelse nimetusega carmen vulgare). Tänapäeval sobiks kogu vanem muusika rahvamuusika mõiste alla. Rahvamuusikat hakati Euroopas teadlikult eristama ("rahvamuusika avastati") 18.19. sajandil tänu sellele, et rahvamuusika oli piisavalt eraldunud ja seda hakati väärtustama. Kõrgklassil oli 18.19. sajandil välja kujunenud oma professionaalne muusika. Linnades elavad
annaabi.ee 
