(videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Monitori iseloomustavad järgmised suurused: 1. ekraani mõõt monitori diagonaali pikkus tollides. Tegelik nähtav ala on väiksem. Levinumad on 15- ja 17-tollised monitorid; 2. värskendussagedus sagedus, millega toimub kuva uuendamine. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema üle 70 Hz; 3. reasagedus sagedus, millega toimub ridade laotamine monitori ekraanile, jääb vahemikku 24 115 kHz; 4. lahutusvõime ekraanikuva eristatuse aste, mida mõõdetakse pikselites (pildipunkt) rõht- ja püstisuunas. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väheneb. Näiteks kõrge lahutusvõime 1280x1024 punkti korral ei ületa
pilt ekraanil uuesti). Kuna elektronkiir peab joonistama palju horisontaalseid ridu, enne kui valmib üks kaader, siis reasageduse mõõtühikuks on kiloherts (kHz) ja kaadrilaotuse (kasutusel on ka terminid vastavalt kaadrilaotus ja vertikaalsagedus) ühikuks herts (Hz). 60Hz kaadrisagedus tähendab seega seda, et pilt joonitatakse ekraanile 60 korda sekundis. Mida kõrgem on kaadrisagedus, seda vähem pilt vilgub ja väsitab silmi ning seda selgem on kujutis. Inimsilmale täielikult ilma vilkumiseta näiva monitori värskendussagedus peab olema vähemalt 70-75 Hz. Enamik kaasaegseid monitore võimaldab töötada üsna suures kaadrisageduse piirkonnas 30...160 Hz.VESA on esitanud minimaalselt soovitatavad kaadrilaotussagedused , mis on saanud standardiks. Eraldustel 640x480 ja 800x600 soovitab ta 72- hertsist sagedust ja eraldusel 1024x768 minimaalselt 70- hertsist. Pildi ekraanile toomisel on kaks võimalust: Poolkaaderkuva (interlaced display)-
annaabi.ee 
