"viljelemiskoht" - 1 õppematerjal

Vana-Kreeka

moodustumise ajal. Kirjanduselu keskused olid Rhodos, Pergamon, Atiookia ja peamiselt 44 Aleksandria (Museion); Ateena jäi peamiselt filosoofide ja kunstnike linnaks. Tekkis ühiskeel koinee (vt. 8). Ühiskondlik-poliitilised muudatused määrasid hellenistliku kirjanduse laadi: kõrvu kreeklastega osalesid selle loomises ka teised rahvad. Peamine viljelemiskoht oli demokraatliku polise asemel monarhi õukond; see määras kirjanduse sisu ja adressaadi ­ haritud ülemkiht. Teadmine, et sõltutakse kuulsast minevikust, viis mineviku järeleaimamisele, keelelisele klassitsismile ja nn. õpetatud luuletaja (poeta doctus) tekkele. Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele: uusatika komöödia (Philemon, Diphilos, Menandros [vt. 50]). V saj. tekkinud miimi zanri arendas Herondas.