Nimetu
õigused taastada ja teenis sellega seoses kiiresti ka baltisakslaste toetuse.
Põllumajandus:
Mõisnikud panid rõhku teraviljakasvatamisele, sest see andis suurimat sissetulekut. Eesti oli
kõige põhjapoolseim riik, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist.
Põlluharimine käis kolmeväljasüsteemis nii mõisates kui taludes. Põllud jagati talude vahel
pikkadesse kitsastesse ribadesse. Tööloomaks oli enamasti härjad. Viljatoodangut ei olnud
võimalik suurendada kivide rohkuse tõttu põllul. Kive koristati talumaadelt ja
mõisamaadelt. Kivid laoti algul lihtsalt ühte hunnikusse, hiljem ehitati neist kiviaedu.
Viljasaak olenes väetamisest. Mõisates oli loomi vähem ja seepärast oli seal saagikus isegi
väiksem kui talumaadel. Vastukaaluks aga laiendati külvipinda.
Talupoegade tähtsaim töö e teotöö jagunes kaheks- rakmetegu ja jalategu. Rakmetegu oli
kõige koormavam töö talumajapidamisele
annaabi.ee 
