Majandusimet soodustasid kõige enam ilmselt sealsed traditsioonid ehk rahva kuulekus, töökus, kollektiivsus ning vähenõudlikkus. Lisaks oldi aldid uutele leiutistele ja ideedele. Minu meelest ei oleks seesugune majandusime kindlasti toiminud aga NSVL okupatsiooni all. Seda juba seetõttu, et Jaapani majanduse edusammude taga oli range kord ja pingeline töö, NSV Liidul polnud aga eriti mingit arusaama omaenda riigi majandusest, kuna pidevalt valetati nt viljatoodangu arvu ja impordi numbreid, et näidata end paremas valguses ja parema riigina. Samuti oli NSV Liidul väga suur rõhk sõjalistel kulutustel, Jaapani sõjaline eelarve oli aga minimaalne. Lisaks viidi Nõukogude Liidus läbi kollektiviseerimist, mida iseloomustas eraomandi likvideerimine, Jaapanis kehtis aga vastupidine süsteem ehk toimus erasektori ja valitsuse tihe koostöö. Jaapanit nimetatakse kõige euroopalikumaks Aasia riigiks tõenäoliselt just seetõttu, et pärast
seista. Tihti usuti aga rohkem mõisnikke kui talupoegi. Talupoegade olukord muutus paremuse suunas ning see andis hiljem põhjuse ,,vana head Rootsi aega" sooja sõnaga meenutada. Rootsi aeg tõi majandusse kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi. Põllumajandus taastus, mõisnikud panid kõige rohkem rõhku teraviljakasvatamisele sest see andis suurt sissetulekut. Eesti oli põhjapoolseid maa, mis suutis vilja välja vedada. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Enne Liivi sõda oli talupõlde 4 korda rohkem kui mõisapõldse, siis 17. sajandi lõpul oli mõisa- ja talupõldude suhe juba 1 : 2,5. See aga tõi kaasa talupoegade teokoormiste suurenemise. Põllumajanduse arendamiseks oli talupoegadel erinevaid kohustusi, näiteks: rakmetegu, jalategu, abitegu ja mõisavooris. Majanduse arengule aitasid kaasa ka Eestimaa kalarohked veed. Eriti suurt saaki püüti Peipsi järvest, kus kalandusolusid hakkasid
J.R.Patkul kutsus ülesse ignoreerima kuninga vastu.Anti erakorralise kuninga vastu.3.)Põllumajandus 17.saj.:Mõisate arv Eestis ulatus 17.saj.lõpuks üle 1000,jäädes selliseks kuni 20.saj.alguseni.Mõisnikud panid rõhu teravilja kasvatusele,sest see andis suutimat sissetulekut.Kõige enam kasvatati rukist.Põlluharimine toimus nii mõisates kui ka taludes endiselt kolmeväljasüsteemis.Tööloomana kasutati valdavalt härgi.Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. 4.)Talupoja kohustused:Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujun.teotöö,mis jag.rakmeteoks ja jalateoks.Talupoegi sunniti veel abiteole.Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris.Lisaks teotööle mõisas pidid talupojad andamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust. 5.)Kaubanduse ja linnade areng:sadamalinnade
J.R.Patkul kutsus ülesse ignoreerima kuninga vastu.Anti erakorralise kuninga vastu.3.)Põllumajandus 17.saj.:Mõisate arv Eestis ulatus 17.saj.lõpuks üle 1000,jäädes selliseks kuni 20.saj.alguseni.Mõisnikud panid rõhu teravilja kasvatusele,sest see andis suutimat sissetulekut.Kõige enam kasvatati rukist.Põlluharimine toimus nii mõisates kui ka taludes endiselt kolmeväljasüsteemis.Tööloomana kasutati valdavalt härgi.Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. 4.)Talupoja kohustused:Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujun.teotöö,mis jag.rakmeteoks ja jalateoks.Talupoegi sunniti veel abiteole.Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris.Lisaks teotööle mõisas pidid talupojad andamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust. 5.)Kaubanduse ja linnade areng:sadamalinnade
riietust kanda või kallima tõllaga sõita. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib üks või teine seisus kanda, milliseid sööke ja jooke külalistele pakkuda. Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid
riietust kanda või kallima tõllaga sõita. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib üks või teine seisus kanda, milliseid sööke ja jooke külalistele pakkuda. Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid
põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada, kõige enam kasvatati rukist, põlluharimine toimus nii mõisates kui ka taludes endiselt kolmeväljasüsteemis, põllud jagati talude vahel pikkadesse kitsastesse siiludesse, tööloomadena kasutati valdavalt härgi, lehmi peeti suhteliselt vähe: halbade liiklusolude tõttu oli piima müügiks tootmine võimalik ainult linnalähedastes mõisates takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel, kivide koristamine algas talumaadel, kuid seda viidi läbi ka mõisamaadel, esialgu koristati kivid lihtsalt suurtesse hunnikutesse põllul, hiljem hakati neid laduma kiviaedadeks viljasaak olenes suurel määral väetamisest: mõisates peeti loomi suhteliselt vähem kui taludes ja seetõttu oli talupõldudel saagikus isegi suurem, vastukaaluks püüdis mõis laiendada külvipinda, sest
annaabi.ee 
