osatähtsus. Inimkonna õnn on selles, et ta on peaaegu kõigesööja. Juba iidsetest aegadest pidas inimene koduloomi ja on kasutanud liha toiduks. Praegu tuntakse umbes 100 liiki koduloomi. Põhiliselt kasutatakse sea-, looma- ja lambaliha, samuti kodulindude liha. Maailma suurimad lihatootjad on Uus-Meremaa, Austraalia ja Euroopa Liidu maad. Võrreldes lihaga on kala osakaal umbes 6%. Toiduainete tööstuse ülikiire kasv jäi ajavahemikku 1950 1984. Nendel aastatel suurenes maailma viljatoodang peaaegu 300%. Võrreldes eelmainitud kõrgperioodiga on toiduainetööstuse kasvutempo tunduvalt aeglustunud ning ei suuda enam sammu pidada maakera rahvaarvu kasvuga. Ka kalapüük ei näita enam kasvumärke, vaid on tunduvalt vähenenud ja väheneb kõigi eelduste kohaselt ka edaspidi. Põhjuseks on kalavarude vähenemine, mis omakorda on tingitud kalade elu- ja kudemispaikade hävinemise tagajärjel. Kehtestatakse järjest uusi kvoote ja piiranguid, et kaitsta
valke saab, on maailmas piisavalt, kui arvestada seda keskmiselt ühe inimese kohta, tuleneb toitluskriis selle ebaühtlasest jagunemisest, milleni viivad poliitilised ja sotsiaalsed probleemid erinevate regioonide ja riikide vahel aga ka omakorda nende piires, kuna valitseva kaubandussüsteemi inimvaenulikkuse tõttu ei saa nälgivad piirkonnad tihti mujalt süüa osta . Arengumaades sureb aastas alatoitumuse tagajärjel 18 miljonit inimest, kuigi maailma viljatoodang, mis praeguse seisuga on 0,9 kilogrammi päevas inimese kohta, lubaks teoreetiliselt ära toita veel ühe Maa-täie inimesi . Äärmise, epideemia mõõtmed võtnud nälja puhangud, mille põhjuseks on enamasti kas ikaldused, loodusõnnetused või sõjad, pälvivad meedia vahendusel maailma avalikkuse suure tähelepanu ning nende ohvritele on tänu nüüdisaegsele infrastruktuurile võimalik osutada kiiret ja tõhusat abi. Ent palju tõsisem probleem on
impordikvoodid ja kõrged tollid, mis võrdsustavad kodu ja välismaiste toodete hinna. Norra põllumajandus on selgelt karjakasvatusliku suunitlusega. Seal on ligi miljon veist, 700 000 siga, ligi 2 miljonit lammast, 80 000 kitse ja linnufarmides 4 miljonit kodulindu. Karjandus kindlustab elanikkonna enam-vähem täielikult lihaga, aga 340 000 lüpsilehma toodangust jätkub ka piimasaaduste (eelkõige juustu) ekspordiks. Toiduteravilja veab Norra suuremalt jaolt sisse, oma viljatoodang (30-40 ts/ha) läheb peamiselt loomasöödaks. 16 Omaette tootmisharu on karusloomakasvatus. Viimaseil aastail on peetud keskmiselt 1,5 miljonit naaritsat ja 300 000 sinirebast. Põhja-Norra laplastel on umbes 150 000 põhjapõtra. Hobuste arv on peale vahepealset madalseisu pisut kasvanud, kuid muidugi mitte niivõrd põllumajanduses kui turisminduse huvides.
annaabi.ee 
