kortikaalreaktsioon). Kiire blokaad toimub munaraku membraani elektrilise potentsiaali muutmisega (-70mV -> +20mV). Sperm saab munarakuga liituda aga ainult -70mV juures. Toimub kiiresti, aga on lühiajaline. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu, mis liigub perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku- membraani omavahel lahti, vahe suureneb ja tekib viljastumiskest, millest spermid läbi ei pääse. Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Sisemisel viljastamisel purskub seemnevedelik tuppe. Spermid tungivad lihasjõul emakakaelast munajuhasse, kus ampullis ootab munarakk. Munajuha ampull on koht, kus munarakk ja sperm kohtuvad. Termotaksis – ampulli ja ülejäänud munajuha vahel on
Kuidas hoitakse ära polüspermia? (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon) · Kiire blokk Na+ siseneb rakku põhjustades membraanipotentsiaali muutuse (-70 mV muutub positiivseks), selle tulemusena membr depolariseerub. See kaitseb väga lühiajaliselt mitme spermi sisenemise eest. · Aeglane blokk Ca2+ sissevool kutsub esile kortikaalreaktsiooni (kortikaalgraanulid tühjendavad oma sisu rebukesta alla) ja vitelliinkest muutub permidele läbimatuks - tekib viljastumiskest. Kehasisene viljastumine. Spermid paisatakse tupest ja emakast edasi munajuhasse lihaste kokkutõmmete abiga. Munarakk ootab munajuhas ampulla piirkonnas (munajuha kitsuses)- siin toimub viljastamine, kus on umbes 2 kraadi soojem kui mujal munajuhas - spermid liiguvad termotaksise mõjul selles suunas. Kuid enne viljastamist peavad spermid kinnituma munajuha seinale, et muutuda viljastamisvõimeliseks, selleks toimub:
sialgne munaraku soikepotentsiaal (–70mV) taastub umbes 1 minuti jooksul. Selline lühiajaline refraktaarsus ei näi olevat piisav ja paljudel liikidel on polüspermia takistamiseks veel aeglane blokaad. Selline tõkestamine algab üks minut pärast kahe gameedi ühinemist ja on tuntud kortikaalreaktsiooni nime all. Pärast spermi penetratsiooni tühjendavad kortikaalgraanulid oma sisu rebukesta alla, mille tulemuseks on sper- midele läbimatu viljastumiskest. Kortikaalgraanulid sisaldavad proteaase, peroksüdaasi jne. Kortikaalreaktsioon algab spermi sissetungimise kohast ja liigub lainena üle kogu munaraku pinna vastaspooluseni. Kehasisene viljastumine (imetaja/inimene). o Spermi teekond munarakuni – millised bioloogilised „barjäärid“ selekteerivad sperme (märksõnad reotaksis, termotaksis, kemotaksis), Barjäärid: 1) tupe happeline keskkond
merisiilikutel, limustel, rõngussidel, kärssussidel ja konnadel. Aeglane blokaad – imertajatel. põhjustatud munaraku korteksis paiknevate kortikaal- graanulite eksotsütoosist, mille tulemusena vabanevad ensüümid, mis modifitseerivad munaraku kestasid Merisiilikutel tühjendavad kortikaalgraanulid pärast spermi sisenemist munarakku oma sisu rebukesta (vitelliinkest) alla (Ca2+ tõus), mille tulemusena moodustub teistele spermidele läbimatu viljastumiskest (ca 1 min peale esimest spermi- munaraku ühinemist) Kortikaalgraanulite valkudest moodustub ka hüaliinkiht (oluline hilisemas arengus) Kortikaalgraanulid sisaldavad: Proteaase - vabastavad munaraku pinna rebukesta sidemetest ja eemaldavad ka Bindin`i retseptorid Mukopolüsahhariide - aitavad imada vett surudes rebukesta munapinnast eemale Peroksüdaase - tugevdavad kogu struktuuri Hüaliini - moodustab munaraku pinnal kihi, kuhu kinnituvad
annaabi.ee 
